Ektoderm Korda alge Mesoderm Entoderm Sulguv neuraalrenn Somiitide alged Ektoderm Korda alge Entoderm Lateraalne mesoderm Ektoderm Mesodermi parietaalne leste Somiit Korda Somiit Tsöloom Intermediaalne Neuraaltoru mesoderm Mesodermi Entoderm vistseraalne leste Neuraaltoru Ektoderm Entoderm Somiit Müotseel Lateraalne Korda Nefrotoom mesoderm Ektoderm · Pinnaektoderm · Epidermis, karvad, küüned, nahanäärmed, rinnanääre, hüpofüüsi eessagar, hambaemail, sisekõrv, silmalääts
kataboolne Oksüdatiivne rada Üldine reaktsioon: Glucose 6-phosphate + 2 NADP+ + H2O → ribulose 5-phosphate + 2 NADPH + 2 H+ + CO2 Mitte-oksüdatiivne rada uurea tsükkel 9. loeng Uurea tsükkel . tsütosoolis, mitokondris Aminohapete aminorühmad muudetakse karbamiidiks ehk uureaks (NH2CONH2) maksas ja väljutatakse sellisel kujul neerude abil. Kolmandas tsüklis – aldimiin -> quinonoid intermediate + h+ (kinoidne intermediaalne) transaminaasid Aminohapete koosseisust kantakse lämmastik glutamaadi koosseisu transaminaside abil, kust järgnevalt eemaldatakse glutamaadi dehüdrogenaasi poolt. Transaminaaside tulemusel muutuvad aminohapped ketohapeteks. Sellistes reaktsioonides osaleb kofaktorina PLP. glutamaadi dehüdrogenaasi reaktsioon mõlemal juhul vabaneb üks lämmastikammoodium. (tähtis ka seriini ja treoniini dehüdrataasid – aga ei pea teadma)
Jäsemed jagunevad omakorda esi ja tagajäsemeteks. 2. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabapoolne, dorsaalne e selgmine, ventraalne e kõhtmine, eksternne e välimine, internne e sisemine, superfitsiaalne e pindmine, profundne e süva, pronksimaalne e kerele lähemal, distaalne e kerest kaugemal, palmaarne e pihkmine, plantaarne e taldmine, parietaalne e seinmine, vistseraalne e sisusmine, rostraalne e ninatipmine. 3
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?)
üle jne. Koosneb 3 kohustuslikust elemendist: retseptorist, kontrollikeskusest ja korrigeerimismehhanismidest ehk efektorite süsteemist. Süsteemi reaktsioon näitaja kõikumisele edastab info kontrollikeskusele, näitaja väärtust efektorite kaudu kas vähendades (negatiivne side) või suurendades (positiivne side). Suunanimetused: · Anterioorne (ees) posterioorne (taga) · Superioorne (üleval) inferioorne (all) · Mediaalne (keskjoonel) lateraalne (külgmisel) · Intermediaalne (mingite struktuuride vahele jääv) · Ipsilateraalne (samal kehapoolel asuv) kontralateraalne (vastaskehapoolel asuv) · Proksimaalne (lähedal) distaalne (kaugel) · Pindmine (väljaspoolselt) sügav (sisemuses asuv) · Ventraalne (kõhtmine) dorsaalne (selgmine) Lõiked: · Sagitaallõige poolitab ülevalt alla, jagades keha või organi paremaks ja vasakuks pooleks.
varvaste lahknemine. Apoptoos toimub nekrootilises tsoonis. Apoptoosi signaliseerivad BMP valgud (BMP2,4,7). BMP indutseerib apoptoosi, aga tema antagonistlik valk Gremlin just pidurdab apoptoosi. Seega näiteks kanal BMPi ekspressioon kõrge, Gremlini oma madal, pardil vastupidi. 9. Mesoderm Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad. Mesodermi liik Koe-ja organialge Intermediaalne mesoderm Neerud, gonaadid (kuse-ja suguelundkond) Kordamesoderm Notokord (seljakeelik) Paraksiaalne mesoderm Pea, somiidid Lateraalne mesoderm Süda, (vere)ringesüsteem, kehaõõnsused Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Kordamesoderm moodustab korda e seljakeeliku, mis määrab kogu organismi anterioposterioorse telje. Kõrgematel selgroogsetel esineb embrüonaalses staadiumis,
dermotoom - seljaosa pärisnahk e dermis Kuidas kujunevad skeletilihased? (müotoom-müoblast-müotuub- lihaskiud) Skeletilihased arenevad dermamüotoomist. Dermamüotoomi alla moodustub müotoom, millest vabanevad müoblastid. Need migreeruvad kehas laiali. Moodustub müotuubul, mis küpseb ja tekivad lihaskiud. müotoom - müoblastidest moodustunud rakud, mis determineeritakse parakriinsete faktorite poolt müoblast - lihaste eellasrakud Vahelmine/intermediaalne mesoderm (millised struktuurid sellest arenevad) sellest areneb urogenitaalsüsteem (gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad) ja neerupealiste välimine osa Oska kirjelda neerude arengut (pronefros, mesonefros, metanefros). neerud arenevad mesodermist; algul tekivad eelneerud e pronefrosed, mis asenduvad inimesel kiirelt mesonefrostega e keskneerudega; mesonefros taandareneb apoptoosi teel (v.a osa, mis panustab isaste suguorganite arengusse); areneb metanefros e järelneer
siis pea/näopiirkonnas on see asendunud eelkõige kraniaalse neuraalharja rakkudega. Peamesoderm tekib segmenteerumata paraksiaalsest mesodermist kõrvaalge (ov) läheduses ning liigub kraniaalses suunas, osaleb peamiselt näo- ja kaela- lihaste ning kuklal asuvate luude (nt kiiruluu) arengus. Peamesodermina käsitletakse ka kukalmisi (occipital) somiite, mis on aluseks eelkõige kaela lihastele, kõri-, neelu- ja keelelihased. 85. Vahelmine/intermediaalne mesoderm (millised struktuurid sellest arenevad) Vahelmisest ehk intermediaalsest mesodermist areneb urogenitaalsüsteem ja neerupealiste välimine osa – gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad. Oska kirjelda neerude arengut (pronefros, mesonefros, metanefros). Tee selgeks mis on Wolffi e nefrilised juhad ja mis on nende roll neerude arengus? Kuidas toimub pärisneeru areng imetajatel (kusejuha/mesenhüümi vahelised interaktsioonid)?
annaabi.ee 
