gammasähvatuste osast Maad tabanud globaalsetes katastroofides, mille tulemusena on välja surnud suur osa Maa loomastikust. Hästi on tuntud hüpotees dinosauruste kadumisest ülimeteoriidi langemise tulemusena umbes 65 miljonit aastat tagasi. Kuid hävinguid on olnud teisigi. Adrian Melott on kosmoloog , kes on olnud tihedas koostöös ka eesti astronoomidega, arendades Universumi numbrilist modelleerimist, ning on viibinud ka Eestis. Nüüd on ta aga esitanud uue hüpoteesi interdistsiplinaarses teaduses. Gammakiirguse sähvatused, kajastades mustade aukude teket, on hõivamas olulist ja ähvardavat rolli elu säilimisel (aga ka liikide kiires evolutsioonis) nii Maa peal kui ka Universumis tervikuna. (nr 4) 8. Teised galaktikad. Kui Fernando Magalhaes oma ümbermaailmareisil Vaiksesse ookeani jõudis, märkas ta taevas lisaks Linnuteele kaht umbes sama heledusega pilve. Logiraamatu sissekande järgi nimetataksegi neid Magalhaes'i pilvedeks. Juba
selle liikmete suhtes kehtiv, või rahvusvaheliste või rahvusüleste subjektide suhtes kehtiv õigusnormistik; nt Eesti Vabariigi õigus, Briti Common Law, rahvusvaheline kaubandusõigus; samuti üldine õigusallikate jaotus, nt seadusõigus, pretsedendiõigus, ius respondendi jne. Kolmandaks, õigus kui üksik instituut ehk teatud juriidilise keskmõiste ümber koonduv normistik (nt autoriõigus). Neljandaks nn subjektiivne õigus, mida eriti interdistsiplinaarses kontekstis oleks mõistlik ja põhjendatud nimetada subjekti õiguseks. (Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri “Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm”. Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem. Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik taandada mingitele vähestele põhimõistetele, mis toimiksid aksioomidena. See ei
Konformsus on allumine grupi survele, käitumise muutmine, loobumine oma tõekspidamistest olukorra sunnil või oma seisukoha muutmine grupi survel. Konformsuse abil tagab grupp arvamuste ja tegutsemise üksmeele. Konformsus on grupi enamusest lähtuv survemehhanism, konformsusele vastanduvad sõltumatus ja mässumeelsus. 22. Maatriksstruktuur Maatriks on strukturaalne disain, mis koondab spetsialistid erinevatest funktsionaalsetest osakondadest töötama ühes või mitmes interdistsiplinaarses meeskonnas, mida juhivad projektijuhid. Maatriks lisab painduvuse bürokraatia spetsialiseeritusest tulenevale ökonoomsusele. Samas rikutakse maatriksorganisatsioonis bürokraatia keskseimat reeglit - käsuliini ühtsust, mis nõuab, et igal töötajal oleks ainult üks ülemus. Duaalne käsuliin viitab sellele, et maatriksorganisatsioonis tekivad üksused erinevate juhtide vastutuse ühisosale. Maatriksorganisatsioone erasektoris iseloomustab tootmise kõrgem tase ning keskendumine
erinevaid huve ning allüksused luuakse suhtlemaks klientide eri rühmadega. Näiteks jaotus pankade laenuosakondades eraldi osakondadeks äri- ja eraklientidele. Eelised: · Saab kasutada erinevate klientide teenindamiseks vajalike erioskustega spetsialiste Puudused: · Osakondade tegevuste integreerimiseks vajaminev suur arv haldusjuhte 22. Maatriksstruktuur Maatriks on strukturaalne disain, mis koondab spetsialistid erinevatest funktsionaalsetest osakondadest töötama ühes või mitmes interdistsiplinaarses meeskonnas, mida juhivad projektijuhid. Maatriks lisab painduvuse bürokraatia spetsialiseeritusest tulenevale ökonoomsusele. Samas rikutakse maatriksorganisatsioonis bürokraatia keskseimat reeglit - käsuliini ühtsust, mis nõuab, et igal töötajal oleks ainult üks ülemus. Duaalne käsuliin viitab sellele, et maatriksorganisatsioonis tekivad üksused erinevate juhtide vastutuse ühisosale. Maatriksorganisatsioone erasektoris iseloomustab tootmise kõrgem tase ning
•Autonoomsete üksuste kogum, mida koordineeritakse keskselt. •Kesktasemejuhtidel on täita peamine kontrolliroll. •Kõrge standardiseeritus, formaliseeritus ja spetsialiseeritus. •Kõrge detsentraliseerituseaste –erinevad osakonnad on küllaltki iseseisvad tagades parema kontrolli töö ja teenuse kvaliteedi üle. (Lemmik 1999) Maatriksstruktuur •kombineerib funktsionaalse ja divisjonistruktuuri •Erinevate osakondade spetsialistid töötavad ühes või mitmes interdistsiplinaarses meeskonnas •Meeskondi juhivad projektijuhid, •Käsuliin on duaalne: juhtide vastutus kattub osaliselt, ühel meeskonnal mitu juhti. •Koordineerimine kulukam. •Sage projektipõhise töö puhul. Näiteks ehituses projektijuht vastutab projektimeeskonna töö eest juhataja ees, kuid funktsionaalselt on ta seotud funktsionaalsete osakondade juhatajatega. (Lemmik 1999) Meeskonna struktuur •kasutab pidevaid ja ajutisi meeskondi
· selged eesmärgid · juhid ja töötajad on üldiselt oma divisjoni töös asjatundlikud Puudused: · võivad tekkida vastuolud erinevate divisjonide vahel · töötajad ei saa teadmisi vahetada erinevates divisjonides töötamise tõttu · raske tsentraliseerida · üksuste vahelised seosed nõrgad ja palju dubleerimist. Maatriksstruktuur koondab spetsialistid erinevatest funktsionaalsetest osakondadest töötama ühes või mitmes interdistsiplinaarses meeskonnas, mida juhivad projektijuhid. Eelised: · ressursside jagamine · kõrgem koordineeritus meeskonnaliikmete vahel · jagatud juhtimine ja vastutus · võimaldab ühendada erinevaid ettevõtmisi tervikuks · väldib ülesannete dubleerimist Puudused: · erinevatele juhtidele allumine võib tekitada konflikte · kulukas Erinevus - divisjonistruktuur on eraldav, maatriksstruktuur liitev. 23
· selged eesmärgid · juhid ja töötajad on üldiselt oma divisjoni töös asjatundlikud Puudused: · võivad tekkida vastuolud erinevate divisjonide vahel · töötajad ei saa teadmisi vahetada erinevates divisjonides töötamise tõttu · raske tsentraliseerida · üksuste vahelised seosed nõrgad ja palju dubleerimist. Maatriksstruktuur koondab spetsialistid erinevatest funktsionaalsetest osakondadest töötama ühes või mitmes interdistsiplinaarses meeskonnas, mida juhivad projektijuhid. Eelised: · ressursside jagamine · kõrgem koordineeritus meeskonnaliikmete vahel · jagatud juhtimine ja vastutus · võimaldab ühendada erinevaid ettevõtmisi tervikuks · väldib ülesannete dubleerimist Puudused: · erinevatele juhtidele allumine võib tekitada konflikte · kulukas Erinevus - divisjonistruktuur on eraldav, maatriksstruktuur liitev. 33
selle liikmete suhtes kehtiv, või rahvusvaheliste või rahvusüleste subjektide suhtes kehtiv õigusnormistik; nt Eesti Vabariigi õigus, Briti Common Law, rahvusvaheline kaubandusõigus; samuti üldine õigusallikate jaotus, nt seadusõigus, pretsedendiõigus, ius respondendi jne. Kolmandaks, õigus kui üksik instituut ehk teatud juriidilise keskmõiste ümber koonduv normistik (nt autoriõigus). Neljandaks nn subjektiivne õigus, mida eriti interdistsiplinaarses kontekstis oleks mõistlik ja põhjendatud nimetada subjekti õiguseks. (Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri "Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm". Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem. Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik taandada mingitele vähestele põhimõistetele, mis toimiksid aksioomidena. See ei
annaabi.ee 
