Kõnepult on „mitte-sobiv“ , sest me juba teadsime, et see ei tee mitte midagi ja kohandasime oma uskumusi ja soove viisil, et need sobituksid. Nii ei ole inimestega, kus intentsionaalne strateegia oleks ainult strateegia, mis töötab käitumise ennustamise puhul. Võib ju väita, et see ei peegelda erinevust loodussüsteemides, vaid ainult peegeldab meie puudujääke teadlastena. Laplacean’i kohaselt oleksime võimelised ennustama inimese keha käitumist, ilma halva kujunduse ja intentsionaalse strateegiata. Kõnepult ei ole „tõeline uskuja“ ja intentsionaalne strateegia on ainult ühepoolne(inimene-kõnepult). Inimesed saavad kasutada intentsionaalset strateegiat, et ennustada intentsionaalsete süsteemide käitumist – seda siis kindlalt ja kiiresti, mille puhul peavad olema uskumused süsteemist. Ratsionaalsed objektid nagu inimesed käituvad väga ennustataval viisil. Intentsionaalse strateegia kasutamine käib
Analüütilis-sünteetiline süsteemne töö teadvusega. Fenomenoloogiline reduktsioon — välistab uurimisvallast kõik empiiriliselt saadu. Jääb ainult ind. teadvus. Järgmises järgus välistatakse ka ind. teadvusega seotu (transtsendentaalne reduktsioon), mille tulemusena saadakse impersonaalne "puhas teadvus", "puhtad olemused". Puhtad olemused ei eksisteeri iseseisvalt, neil on ainult "tähendus", mis tuuakse välja intentsionaalse akti kaudu. Puhta teadvuse idee, selle noeetilis- noemaatiline struktuur. Husserli "puhta teadvuse" mudel 1. teadvust võetakse kui lõputut "voolu" selles ühtses ja katkematus voolus eraldatakse fenomenid, milledest igaüks on terviklikkus. Fenomen on Husserli jaoks eseme tähendus, mis ei samastu kunagi eseme endaga.Teadvuse omaduseks on suunatus esemele. Alati "Bewusstsein von". Intentsionaalsus. Võime välja
kui määrav tõlgendus on. Terminoloogiline märkus. Dennett eristab enda seisukoha interpretatsionismist, mida võib võtta kui interpretivismi äärmuslikku vormi. Ta eristab: Realism uskumuste kohta: see, kas kellelgi on mingi uskumus on objektiivne asjaolu, mida saab kontrollida (nagu seda, kas kellelgi on viirus). Interpretatsionism: see, kas kellelgi on mingi uskumus, on tõlgenduse küsimus. Sama suhteline nagu see, kas keegi on stiilne või andekas. Intentsionaalse seisukoha teooria (intentional stance theory): uskumus on objektiivne, ent nähtav vaid teatud seisukohalt ning selle olemasolu kinnitatakse vastava ennustusstrateegia hindamise kaudu. Dennetti kolm seisukohta. Dennett vaatleb, kuidas seletatakse ja ennustatakse süsteemi käitumist. Seda on võimalik teha kolmest aspektist: Füüsikaline seisukoht (physical stance): lähtuvalt süsteemi füüsilisest ülesehituses ning loodusseadustest saab ennustada füüsilise süsteemi käitumist
põhjuste ja tagajärgedega. Vaimuseisundist teevad mingit kindlat tüüpi vaimuseisundi funktsionaalsed seosed, mis sellel seisundil on tajustiimulite, käitumisreaktsioonide ja teiste vaimuseisunditega. 6 Eliminatiivmaterialism - eliminativistide arvates on jutt vaimudest ja nende sisudest ning tava seletada käitumist mentaalsete sündmustega primitiivse animistliku seletusviisi jäänuk. Aruka käitumise seletamine peaks hülgama tavapärase mõistestiku, see on rahvapsühholoogilise ehk intentsionaalse mõistestiku. Selle asemel tuleks kasutada neuroteaduslikku mõtlemist. Kasutatud kirjandus: E. J. Lowe; Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, 2008 Gilbert Ryle; Descartes'i müüt. – Akadeemia, 1996, nr 8, lk 1666–1680 Hilary Putnam: Vaimuseisundite loomus John Jamieson Carswell ehk Jack Smart; Aistingud ja ajuprotsessid Paul M. Churchland; „Eliminatiivmaterialism ja propotsioonilised hoiakud“ René Descartes; Meditatsioonid esimesest filosoofiast
Unt läheneb deshifreerimise meetodile kui imelisele võtmekesele, mis avab varjatud tähenduse. Niisiis on usk valitud meetodisse kriitikavaba. See iseloomustab nii Undi argimüüte kui Barthes'i strukturalistliku perioodi teoseid. Vaatamata entsoklüpeedilisele korrastatusele ja strukturaalsetele mõjutustele, on argimüüdid stilistiliselt erinevad, vahel "unustab" kirjanik end pikemalt ühe teema juurde, teisel korral pajatab ta oma uitamistest, kolmandal aga hüppab kiiresti ühe intentsionaalse tähenduse juurest teise juurde. Undi argimüütide kirjutamise viis illustreerib Barthes'i 70- ndate aastate kirjutamise protsessi teooriat. Mütoloogiates võib näha kirjutamise protsessi nautimist, aja ja ruumiga suhte kaotanud naudingukirjutamist. Müüdid jätavad mulje, et Unt on pandud mõneks ajaks laua taha kirjutama, tema fantaasia hakkab lendama isevoolu ning käsi kirjutab automaatselt kõik paberile. Kui parasjagu uut ideed ei tule, sirgeldab ta lehe ääreveerule illustratsioone
Laiad mudelid lähtuvad niisiis sellest, et sõnadel on nimetamis- ja identifitseerimisfunktsiooni kõrval ka väärtustavaid e emotsionaalseid komponente. Arvesse võetakse ka konnotatsioonid (kõrvaltähendused) ja stilistilised karakteristikud . Tähenduskomponente võib iseloomustada järgnevalt: Mõistelis-denotatiivne tähendus näitab, missuguse ,,objektiga" on sõna seotud (ekstensionaalne tähendus). See referentsiakt on võimalik ,,objekti" mõttelise kujutuse, mõiste sisu (intentsionaalse tähenduse) kaudu. Nt See kask.Ekstensioon: PUU Intentsioon (kriteerium objekti kuulumiseks teatud mõiste ekstensiooni): tüvi, võra, oksad, lehed, koor ... Hinnangulis-emotsionaalne tähendus tuleneb sellest, et keelekasutaja võib suhtluspartnerile sõnade abil väljendada ka oma emotsioone. Peale selle leidub sõnavaras hinnangusõnu, eriti palju on neid negatiivse hinnangu edastamiseks. Mihkel Raud: Savisaare võllanaljad lähevad üha süngemaks Edgar Savisaar on pullimees....
Teadmine on alati tõene. Kui väide on tõestatav, siis on ta tõene. Loogilised järeldused tõestatud väitest on tõestatavad. Kui väide on tõestatav, siis on tõestatav, et väide on tõestatav. Loogiline vasturääkivus ei ole tõestatav. Episteemiliste lausete liigiks on intentsionaalsed laused. Intentsionaalne loogika (ik intensional, ld. intentio - kavatsus) on loogiline süsteem, mis uurib veendumust väljendavate lausete seoseid. Intentsionaalse loogika põhilisteks modaalseteks operaatoriteks on: veendunud, et ... ; arvab, et ... , usub, et ... , kahtleb, et ... , lükkab tagasi. Intentsionaalsed laused on vastastikku teisendatavad: Subjekt kahtleb milleski siis ja ainult siis, kui ta ei ole veendunud ei selle õigsuses ega ka vastupidises. Subjekt lükkab tagasi (väite, teesi jne) siis ja ainult siis, kui ta on veendunud vastupidises.