R. Carnap 1920-ndatel kirjutas „Maailma loogilise struktuuri” ; veel üks teos: „Tähendus ja kohustuslikkus” – toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: Formaalsed süsteemid – ei töötle ega loo tähendust Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas F(formaalsus) → I(intensionaal) → E(ekstensionaal) Quine väidab, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustatud reeglite järgi, keelesisene содержание знака) ja referendist(предмет референции).
Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine Denotaat objekt. Märgistaja Designaat moodus, kuidas märk maailma nimetab. Märgi sisu Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas F(formaalsus) I(intensionaal) E(ekstensionaal)· Quine väidab, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustatud reeglite järgi, keelesisene ja referendist. Signifikatiivne semantika: tähendus on siin kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on
Ta jaotas tähenduse valdkonna kaheks - Sinn (sisu) ja Bedeutung (tähendus). Need on kaks eri asja. Sisu on see semantika, mis sisaldub märgis ja mis märki muutes muutub. Sinn sõltub keelest. Bedeutung on seotud nende objektidega, mida märk tähistab. R. Carnap oli Viini loogikalise ringi ja Ameerika filosoofiaga seotud neopositivist. Ta jagab ka tähenduse valdkonna kaheks, kuid interpreteerib neid jaotusi teisiti. Tähenduse moodustavad intentsionaal (intension) ja ekstentsionaal (extension), mille näol on tegemist nõrga ja tugeva semantikaga. Selles mõttes on Fregega sarnane - üks kahest esineb märgi sees, teine sellest väljaspool, kusjuures nad on omavahel suhestatud. Aga Carnap analüüsib kolme tüüpi süsteeme: - puhtformaalsed süsteemid, ilma tähenduseta - intentsionaalsed süsteemid, mis (kohustuslikult) sisaldavad formaalseid süsteeme. Korrektsed märgid peavad olema.
Ta jaotas tähenduse valdkonna kaheks - Sinn (sisu) ja Bedeutung (tähendus). Need on kaks eri asja. Sisu on see semantika, mis sisaldub märgis ja mis märki muutes muutub. Sinn sõltub keelest. Bedeutung on seotud nende objektidega, mida märk tähistab. R. Carnap oli Viini loogikalise ringi ja Ameerika filosoofiaga seotud neopositivist. Ta jagab ka tähenduse valdkonna kaheks, kuid interpreteerib neid jaotusi teisiti. Tähenduse moodustavad intentsionaal (intension) ja ekstentsionaal (extension), mille näol on tegemist nõrga ja tugeva semantikaga. Selles mõttes on Fregega sarnane - üks kahest esineb märgi sees, teine sellest väljaspool, kusjuures nad on omavahel suhestatud. Aga Carnap analüüsib kolme tüüpi süsteeme: - puhtformaalsed süsteemid, ilma tähenduseta - intentsionaalsed süsteemid, mis (kohustuslikult) sisaldavad formaalseid süsteeme. Korrektsed märgid peavad olema.
Keelefilosoofia mõjutas pea kõiki valdkondi: psühholoogiat, muusikat jm. 1920-ndatel kirjutas ta ,,Maailma loogilise struktuuri" ; veel üks teos: ,,Tähendus ja kohustuslikkus" toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: · Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust · Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga · Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas Carnapi puhul käib kõik läbi intentsionaali: FS IS ES O.v. Quine võib-olla natuke olulisem kui Carrap. 1953 kirjutas ta ,,Loogika seisukohad" tema terminid on signifikant ja referent. Signifikatsioon keskaegsest sõnavarast; ... semantika on semantiline
1920-ndatel kirjutas ta ,,Maailma loogilise struktuuri" ; veel üks teos: ,,Tähendus ja kohustuslikkus" toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: · Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust · Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga · Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas Carnapi puhul käib kõik läbi intentsionaali: FS IS ES O.v. Quine võib-olla natuke olulisem kui Carrap. 1953 kirjutas ta ,,Loogika seisukohad" tema terminid on signifikant ja referent. Signifikatsioon keskaegsest sõnavarast; ..
annaabi.ee 
