Arvustus Valisin lugemiseks Sass Henno raamatu „Mina olin siin“. Teos rääkis intelligentsest ja targast poisist nimega Rass, kes käib koolis ja tal on oma tüdruk. Rassil polnud ema, aga olemas oli isa, kahjuks oli ta sellega tülis ning ei suhelnud. Ta kohtub ühe vangiga, kes pakub talle tööd illegaalses narkoäris ning sellest hetkest peale hakkab Rassi elu allamäge minema. Rassil olid ka suhteprobleemid, kuna tema tüdruk polnud talle truu ning Rass tahtis tõestada, et saab ka ilma temata hakkama. Kahjuks ei saanud ning lasi tüdrukul end põhja viia.
kuuluma mingisse kogukonda, kollektiivi. Kellegi eripära saab tunnustatud ja respekteeritud alles siis, kui tal on ette näidata mõttekaaslasi. Kuid kas siis ühiskond peaks aktsepteerima vargaid, vägistajaid ja mõrvareid, kuna nad on nii-öelda mõttekaaslased? Kust läheb see piir ükskõiksuse ja vaenulikkuse vahel? Kasvatus ja head kombed on need faktorid, mis kujundavad mõistliku inimese. Sallivus on märk mõtlevast, intelligentsest inimesest, kel on olemas mingisugune moraalitunnetus. Lapsi on sünnimomendist alates õpetatud vahet tegema hea ja halva vahel, et edaspidises elus õigeid valikuid langetada. On ju lausa piibliski seda teemat hea ja kurja tundmise puu näol käsitletud. Ent sellegipoolest hea ja halva vahel laveerides on alati kardetud ja põlatud kõike võõrast ja teistsugust, olenemata sellest, kas tegu on negatiivse või positiivse nähtusega. Kitsarinnalisus
Näiteks vastata ühesugusele välisärritusele alati sama tegevusega. Üks võimalikke tehniliselt lihtsast näitest oleks lahendus, kus infrapunaanduri abil detekteeritakse lähedal asuvaid takistusi, mille peale pöörab taoline robot alati takistusele vastassuunas. Käitumispõhiste robotite teooria, mida on arendatud üle 10 aasta, tõestab, et primitiivseid käitumisi (reflekse) omavahel kombineerides on võimalik saavutada keerulisi käitumismustreid, mis jätavad mingil määral mulje intelligentsest käitumisest. Selle hüpoteesi kohaselt on intelligentne käitumine saavutatav lihtsate primitiivsete sensomotoorsete paaride omavahelisel ühendamisel. Näiteks kui takistuste vältimise refleks ühendada toidu poole liikumise refleksiga, saab keerulisema käitumismustri, mis jätab mulje eesmärgi poole liikuvast ja sealjuures kokkupõrkeid vältivast arukast olendist. Mitme roboti (robotite koloonia) ehitamine annab võimaluse jäljendada ka teiste
koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016 ei ole olukord palju muutunud ajast, mida kirjeldab Johannes Saar oma 2001 a. tehtud uurimustöös “Kunstilooming ja eneselooming. Diskursiivse tektsianalüüsi abil modernistlikust esteetikast postmodernistliku eetikasse“ (Saar, 2001 ): „Üha vähem räägitakse kunstist endast, massipropaganda parimate traditsioonide vaimsus pillutakse nüüd meediasse ridamisi pildikesi heausksest ja intelligentsest publikust, kes näitusesaali sisenuna kunsti sündsusetute rünnakute ohvriks on langenud. Õhtutatakse vana head „meie-tunnet“ versus kaasagne kunst.” Kui vaatame otsa Eesti näitusestatistikale, siis harva ületab suuremate kaasaegse kunsti näituste külastatavus 1500 inimese piiri. Enamasti jääb see alla tuhande. Samas kui klassikaline maalikunst meelitab kohale üle 10 000 vaataja (nagu Enn Kunila erakogu näitus 2010. aastal).
Ma ütleksin, et me pakume inimestele häid emotsioone, vaatemängu, aitame igapäevastest asjadest lõõgastuda. Kindlasti N-Euro jätkab. Ta on muutunud ja muutub, aga ikka minu oma asi. Mina ei häbene. Olen teinud seda asja nagu enamikku teisigi asju oma elus ausalt." Kunagi pidas ta oma esinemiste kohta arvet, aga nüüdseks on sassi läinud. Neid on olnud väga palju. "Mulle meeldib Tallinnast väljas esineda. Siiras publik kuskil Puhjas võib mingist Tallinna rikkast ja enda arvates intelligentsest seltskonnast mulle palju rohkem meeldida." Ka vene publikule on N-Euro esinenud, nii üksi kui näiteks koos Anne Veskiga. N-Euro on nähtus. Sa kas armastad Teda või mitte. Aga Ta on vaieldamatult parim EESTI showbänd. Külmaks ei jäta kunagi. Kired paneb lõõmama, nalja teeb, nutma paneb ja publikut austab. Surematud teosed Thsaka-Thsaka, Rukkileib, Voi-Voi, Banaane, Minu päev on need märksõnad, mis annavad aimu algusajast. Oli ilus aeg. Pidu sai, pulli sai ja kogemust ullult.
20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29. arendas välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse (enne Newtonit).30. tõlkis ladina keelde Platoni Phaidoni ja Theaitetose.Oli tujukas ja mõistuslik inimene.Paljud ideed arendas välja kirjavahetuses, kuid ei viimistlenud neid avaldamiseks.Kirjavahetuses sadade inimestega. Säilinud on umbes 15 000 kirja.Oli oikumeenilise liikumise suur eelkäija.Noorusaastatel oli vaimustuses oma ilusast välimusest (vt pilte!) ja intelligentsest jutust.Suure osa oma elust töötas õukondades nõuandja, ajalookirjutaja ja raamatukoguhoidjanaEhitas arvutusmasina. Tema arendatud lahendused jõudsid hiljem arvutitehnoloogiasse.Kogu eluaja huvitus alkeemiast.Kogu elu oli kirglik entsüklopedistKõigi aegade suuremaid loogikuid.Tahtis välja arendada teaduslikku ideaalkeelt (universaalne, ühtne ja selge mõtlemise keel).Üks kuulsamaid teoseid on ,,onadoloogia" Põhimõisteks monaad. MONAAD on vaimne ühik
kõnemaneeriga. Ta ei arva metsaelanikest suurt midagi; Ch. seevastu peab ta teistsuguseks. Näha on, et eesel hindab kompetentsi ning intelligentsi, kuid samal ajal ei ela ta ka iseenda potentsiaali piiridel, vaid tema introvertsus domineerib ning segab tema funktsioneerimist tema võimete kohaselt. "Tänan sind Christopher Robin. Sina oled ainus, kes näib sabasid mõistvat (hindavat)." Jänes: Üks kolmest intelligentsest loomast metsas. Kui väga organiseeritud loom, on tema ainsaks konkurendiks Christopher robin; ilmselgelt tahab tahab kõike ise juhtida Ch. asemel. Temas on juhi aurat, kellel on tugev soov käsutada ning tekitada sotsiaalseid kontakte. Tal on külluslikult sõpru ning tutvusi. Tal on ka teatud plaanid Kängu ja Ruu vastu korra ning korra ka Tiigri vastu, et neid enda tahtele painutada. Jänese ja Ch. vahel on pedagoogilik suhtlus - nende läbikäimine on mõlemile valgustav
Refereerimiseks kasutan peamiselt Marie kirjanikust tütre Eve Curie teost „Minu ema Marie Curie“, sellele lisaks ka teisi raamatuid, mis räägivad Marie või tütre Iréne’i elust. 3 1. MARIE SKŁODOWSKA 1.1 Lapsepõlv ja noorukiiga Marie Curie (neiupõlvenimega Maria Salomea Skłodowska) sündis 7. novembril 1867 Poola pealinnas Varssavis. Ta oli pärit vaesest, kuid väga intelligentsest ja haritud perekonnast, olles pere noorim ehk viies laps. Tema isa, Wladislaw Skłodowski oli teadlane ning füüsika- ja matemaatikaõpetaja. Ka Maria ema oli õpetaja, juhatades kasvatusasutust, kuhu tulid end harima tüdrukud linna parematest perekondadest. Väikesel Marial oli väga hea mälu ning suur huvi ümbritseva maailma vastu. Lugema õppis ta väga noorelt, mängides vanema õega kooli ning sealt sai ka alguse tema suur huvi lugemise vastu
Ta on mõistuselt küüniline ning ka üsna “täiskasvanuliku” kõnemaneeriga. Ta ei arva metsaelanikest suurt midagi; Ch. seevastu peab ta teistsuguseks. Näha on, et eesel hindab kompetentsi ning intelligentsi, kuid samal ajal ei ela ta ka iseenda potentsiaali piiridel, vaid tema introvertsus domineerib ning segab tema funktsioneerimist tema võimete kohaselt. “Tänan sind Christopher Robin. Sina oled ainus, kes näib sabasid mõistvat (hindavat).” Jänes: Üks kolmest intelligentsest loomast metsas. Kui väga organiseeritud loom, on tema ainsaks konkurendiks Christopher robin; ilmselgelt tahab tahab kõike ise juhtida Ch. asemel. Temas on juhi aurat, kellel on tugev soov käsutada ning tekitada sotsiaalseid kontakte. Tal on külluslikult sõpru ning tutvusi. Tal on ka teatud plaanid Kängu ja Ruu vastu korra ning korra ka Tiigri vastu, et neid enda tahtele painutada. Jänese ja Ch. vahel on pedagoogilik suhtlus - nende läbikäimine on mõlemile valgustav
mõtete ja keha üle. Reaktiivne meel ei lõpeta kunagi töötamist. See, mis arvatakse, et on alateadlik, on tegelikult alati teadlik. 21. sajandi võim: biotehnoloogia Me lahkume taastumatute ressursside (nafta baasil olevate toodete) ajastust. Tuleviku jõud on taastuvates allikates nagu bioloogiliselt kavandatud tooted. Dulce geneetika uurimistöö oli algselt rahastatud "Musta Eelarve" varjus saladuskatte all (miljardites dollarites). Nad olid huvitatud intelligentsest ühekordselt kasutatavast bioloogiast (humanoidid), kes/mis teeksid ohtlikke tuumakatseid, (plutoonium) reaktiivkatseid ja lendavate taldrikute katseid. Nad kloonisid oma väikeseid humanoide läbi täiustatud protsessi maailma Bio-Geneetika Uurimistöö Keskuses (Bio-Genetic Research Center) Los Alamos-es! Nüüd on neil oma äravisatav orjarass. Samuti nagu Hallid, rasestab ka USA valitsus salaja inimnaisi, siis
annaabi.ee 
