Peategelase Harry Halleri sisemuses on võitlemas kaks vastandlikku poolt, kuid inimest ei saa käsitleda vaid kahetahulisena: hea ja paha, inimene ja stepihunt. Igas inimeses on peidus erinevaid tahke, mis avalduvad kas kogu aeg, kriitilistes olukordades, mõni vaid korra elu jooksul. Harry Haller on intelligent. Paralleel Goethe Faustiga, ta on palju õppinud ja lugenud, kuid tunneb, et sellest ei piisa. Ta näeb endas vaid kahte poolust inimest ja stepihunti. Inimene esindab intelligentsemat poolt, kedagi, kes hindab vaimseid väärtusi. Stepihunt esindab mässajat, kes on vastuolus intelligendiga. Harry tahab olla pigem inimene kui stepihunt, aga maailm tema ümber on labane ja ta võõrandub sellest. Stepihundi jaoks on selline maailm ideaalne, aga Harry jaoks mitte - ta otsustab sooritada enesetapu, kuna näeb ainult selles võimalust lahkuda maailmast, mida ta põlgas. Siiski ei jõua Harry enesetapuni. Tüli professori juures tekitas temas veel suuremat
Selle struktuuri osadeks saavad olla andmebaasid, teenused, sensorid, isiklikud seadmed ja isegi majapidamisseadmed., mis toodavad ja terbivad veebi informatsiooni. Vidinad (widget ´id) aitavad erinevad võrgustikud kokku liita. Semantilisel veebil on mitmeid huvitavaid rakendusi, mis on juba praegu kasutusele võetud ja on ennast tõestanud erinevates eluvaldkondades. M. Peterson on andnud semantilise veebile järgmised rakendusvõimalused: (Peterson 2005) saab teha veebist intelligentsemat otsingut, ühendada infosüsteemid, kasutajaõiguste süsteem, intelligentsed assistendid, haiguste diagnoosimine meditsiinis, 8 geenide uurimisel, turvaanalüüsis, elektroonilise info vahetamiseks e - äris. Semantilise veebi eesmärk on muuta internet inimese jaoks personaalsemaks ning anda rohkem ja kiiremini asjakohaseid otsingutulemusi. Juba praegu on oluliseks saanud
aegadest Maal. R väitis, et pahed kaasnesid ühiskonna sünniga. Kui ini- mesed hakkasid elama kõrvuti, tekkisid rivaliteet, eneseimetlusest sai soov, et teised inimesed oleksid imetlejad. See lõi ebavõrdsuse eeldused. Oman- duse tekkimine oli ühiskonna riknemise järgmine etapp. Loomulike õiguste vahetamine tsiviilõiguste vastu oli vale samm. R-d häiris, et enamus ini- mestest ei esinda intelligentsemat poolt. Ta nõustus Platoniga, et enamus inimesi on rumalad. – Charles-Louis de Secondat Montesquieu (1689–1755) — õppis algul juu- rat, aga kui oli saanud 27 aastaselt päranduse, otsustas pühenduda teadu- sele. Tema esimene raamat oli satiirikas pilt kahe pärslase silme läbi Pa- riisi erinevatest ühiskonnakihtidest. Ta laskis end valida Akadeemiasse ja otsustas siis minna reisima, mida ta võttis kokku reisikirjeldustes
suurem tõenäosus surra. Enamus juhtudest nõrgemad isendid looduses surevadki. Sellist ,,elu funkt- siooni" esineb tegelikult ka inimühiskonnas, sest leidub loomariigile omaseid iseloomujooni. Näiteks inimene, kes on andekam ( intelligentsem ), saavutab enamasti rohkem materiaalset edu ( näiteks raha ), kui need inimesed, kellel on vähem andeid ja oskusi. Selgelt on näha seda, et inimühiskond soosib rohkem intelligentsemat inimest nii nagu loodus soosib tugevamat isendit. Sellise inimese elukvaliteet on enamasti heal tasemel ( ütleme nii, et üle keskmise ). See tähendab seda, et materiaalseid ( ja paljudel kordadel ka sotsiaalseid ) probleeme esineb enamasti vähestel juhtudel. Madalama intelligentsusega inimesed aga enamasti ei saavuta oma elus suurt midagi ja nende elukvaliteet on enamasti halvem inimestest, kes omavad suuri vaimseid võimeid ja oskusi.
suurem tõenäosus surra. Enamus juhtudest nõrgemad isendid looduses surevadki. Sellist ,,elu funkt- siooni" esineb tegelikult ka inimühiskonnas, sest leidub loomariigile omaseid iseloomujooni. Näiteks inimene, kes on andekam ( intelligentsem ), saavutab enamasti rohkem materiaalset edu ( näiteks raha ), kui need inimesed, kellel on vähem andeid ja oskusi. Selgelt on näha seda, et inimühiskond soosib rohkem intelligentsemat inimest nii nagu loodus soosib tugevamat isendit. Sellise inimese elukvaliteet on enamasti heal tasemel ( ütleme nii, et üle keskmise ). See tähendab seda, et materiaalseid ( ja paljudel kordadel ka sotsiaalseid ) probleeme esineb enamasti vähestel juhtudel. Madalama intelligentsusega inimesed aga enamasti ei saavuta oma elus suurt midagi ja nende elukvaliteet on enamasti halvem inimestest, kes omavad suuri vaimseid võimeid ja oskusi.
suurem tõenäosus surra. Enamus juhtudest nõrgemad isendid looduses surevadki. Sellist „elu funkt- siooni“ esineb tegelikult ka inimühiskonnas, sest leidub loomariigile omaseid iseloomujooni. Näiteks inimene, kes on andekam ( intelligentsem ), saavutab enamasti rohkem materiaalset edu ( näiteks raha ), kui need inimesed, kellel on vähem andeid ja oskusi. Selgelt on näha seda, et inimühiskond soosib rohkem intelligentsemat inimest nii nagu loodus soosib tugevamat isendit. Sellise inimese elukvaliteet on enamasti heal tasemel ( ütleme nii, et üle keskmise ). See tähendab seda, et materiaalseid ( ja paljudel kordadel ka sotsiaalseid ) probleeme esineb enamasti vähestel juhtudel. Madalama intelligentsusega inimesed aga enamasti ei saavuta oma elus suurt midagi ja nende elukvaliteet on enamasti halvem inimestest, kes omavad suuri vaimseid võimeid ja oskusi.
annaabi.ee 
