grammatika alused, mis oli keskajal standardkäsiraamat. 6. Araabia keeleteadus Pärsia keeleteadlane Sibawayhi kirjeldas araabia keelt raamatus aastal 760, kus ta palju muu kõrval eristas fonoloogia ja foneetika. Araabia grammatikateadusel on traditsiooniliselt viis haru: leksikon, morfoloogia, süntaks, tuletus, retoorika. 7. Modistid Kolm moodi ehk kõneviisi: olemise mood (modi essendi), mõistmise mood (modi intelligendi), osutamise mood (modi significandi). Lähtusid Rooma keeleteadusest ja inglise filosoofi Roger Baconi seisukohtadest. 8. Keskaja keeleteadus Dante arvas, et keeltel on ühtne päritolu ning nad on hiljem lahknenud; jagas Euroopa keeled kolme rühma: idas kreeka keel, põhjas germaani keeled ja lõunas kolm romaani keelt; grammatika staatiline keel, mis koosneb muutumatutest reeglitest, mida on vaja loomulike keelte toimimiseks. Esimene grammatiline käsitlus on esimene osa neljast 12
sajanadi vene kirjanduse ja kultuuri vaimus. Noor kirjanik tunnetas terevalt seda, et kõik tema armsamad kirjanikud on aadlikud. ,, Selle, mis aadlikest kirjanikud võtsid looduselt muidu, peavad segaseisuslased ostma oma nooruse hinnaga," kirjutas ta kurvalt. Tohutu pigutusega pürgis Tsehhov siiski kultuuri tippu, muutes kõrvalekaldumatult oma kujutlusi elust, käitumisest, harjumustest ja isegi... oma välimusest. 1890.aastatel kujunes juba Tsehhovi nägugi 19. sajandi intelligendi ja humanisti etaloniks. Rängas võistluses iseendaga- oma keskendamatusega, vahel ka lasikusega, keevalisusega ja teravusega, isegi veidi provintsliku keelepruugiga saavutas Tsehhov hiilgava võidu. Ta võitis nii kirjanikuna kui inimesena 1884. aastal lõpetas Tsehhov ülikooli maakonnaarsti kutsega. Ta riputas välisuksele sildi ,,Doktor A.P.Tsehhov". Kuid arstipraksist segas pingeline kirjanikutöö. Ainuüksi 1885. aasta jooksul kirjutas Tsehhov 113 teost.
Mihhali Bulgakov (1891-1940) ELULOOLINE TAUST Sündis Kiievis, intelligendi peres (isa vaimuliku seminari teoloogia prof). Gümnaasiumis MB-l teoloogia alati ,,5", tundis suurt huvi. Lõpetas ülikooli arstiteaduskonna, töötas mõned aastad külaarstina. Võttis arstina osa ka I MS-st, teenis tsaariarmees. Tegi endale tüüfusevaktsiini, mille tagajärjel talumatud valud morfiinisõltlane. Olevat sõltuvusest vabanenud puht tahtejõu abil. Kui enamik intelligente tervitas revolutsiooni, siis MB-d iseloomustas hämmastav ette- ja läbinägemisvõime
Ülikoolid - Artes liberales trivium (grammatika, loogika ja retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme - Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio - Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon - Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi - "materiaalne" ja "formaalne/funktsionaalne tähistusviis 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. 2 Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine.
Ülikoolid - Artes liberales trivium (grammatika, loogika ja retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme - Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio - Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon - Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi - "materiaalne" ja "formaalne/funktsionaalne tähistusviis 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi
–materiaalne (causa materialis - mateeria) – õiged sõnad –formaalne (causa formalis – olemus, vorm)– sõnade võime kombineeruda –tegevuslik (causa efficiens – väline toime) – reaalsed (toimivad) kombinatsioonid –lõplik (causa finalis - eesmärk) - terviklik mõte. Põhilised modused •Mõista grammatikat tähendab mõista selle tähistamise vorme (modi significandi) •Modi essendi – olemise vormid; see kuidas asjad tegelikult on •Modi intelligendi – mõistmise vormid; see, kuidas inimmõistus asjadest aru saab •Modi significandi – tähistamise vormid; see, kuidas grammatika asju käsitleb see jaotus vastab täpselt Aristotelese ettekujutusele tunnetusest kui vaheastmest maailma ja sõnade vahel Mitmust saab jagada, ainsust ei saa (Erfurti Thomas) Keeleuniversaalid •Olulisim keelefilosoofide teema keskajal. •Nominalistid: kategooriad on nimed ega eksisteeri mujal kui ainult keeles.
annaabi.ee 
