II osa. Laevahukk" Triloogia ,,Utoopia rannik" annab võimaluse heita pilk 19. Sajandi Venemaa mässumeelsete noorte intellektuaalide elusaatustesse. 1825. Aastal dekabristide ülestõusust hoo sisse saanud läänemeelsete revolutsionääride heitlusi tollase tsaarivõimuga võib pidada järgmisel sajandil saabuva kommunistliku revolutsiooni eellooks. Mina käisin Tom Stoppardi triloogia teist osa vaatamas. See triloogia tegeleb poliitiliste radikaalidega vene revolutsiooniliste intellektuaalidega, kes 19. sajandil eksiili satuvad. ,,Utoopia ranniku" moraali võib kokku võtta peategelase Aleksander Herzeni mõttesse, et inimesi ei tohiks ohverdada ideede nimel. Nii ei kutsu Stoppard üles paremale maailmale, ei õhuta oma ideede nimel võitlema. Ta kutsub pigem üles mõistlikule maailmale. Läbivaks teemaks on ideaalse ühiskonna otsingud, mis lõpevad paratamatult läbikukkumisega. Utoopia ei ole kahjuks midagi muud kui vaid utoopia, kinnitab nii
olevat seotud suguelu askeediga. Niinimetatud impotentsist sai kahekümnendail aastail omaette esteetiline kategooria, kultuurbolshevismi sünonüüm. Kummalisel kombel rakendas Adorno Sibeliuse puhul samasugust mõistmismetoodikat, mis Esimese maailmasõja järel oli kasutusel uuelaadse muusika alavääristamiseks (Hans Pfitzneri "Die neue Ästhetik der musikalischen Impotenz"(1920) ründab otseselt muusika uuendajaid). Loomulikult nägi Adorno, kes oli koos Schönbergi ja teiste intellektuaalidega sunnitud natsiajal Saksamaalt jalga laskma, Sibeliuses tol ajal vaid establishmenti. Adorno kirjutas ka ise uut muusikat ja pooldas selle atonaalsut. Tonaalne ja atonaalne muusika seisid teineteise vastas ning heliloomingu väärtus seisnes n.ö õige poole valimises. Establishmendiga (mille hulka kuulus Goebbelsi poolt isiklikult asutamisele määratud Saksa Sibeliuse-selts) peavad võimekad loojad kahjuks hiljem paratamatu konsensuse saavutama, ehk selle eest kõrget hindagi maksma.
pikaajalise psühhoanalüüsi. Nelja aasta pärast nende kooselu siiski lõppes. Aastail 1929-1932 töötas Fromm Maini-äärse Frankfurdi ülikooli Sotsiaaluuringute Instituudis. Tollesse asutusse oli koondunud mitmest sotsiaal- ja kultuurifilosoofist koosnev rühm (H. Marcuse, T. Adorno, J. Habermas jt), keda tuntakse sotsioloogias Frankfurdi koolkonnana. 1933. aastal pages Fromm koos sadade teiste Saksamaa intellektuaalidega Ameerika Ühendriikidesse. Ameerikas oli Fromm lähedastes suhetes endast 15 aastat vanema Karen Horneyga ning arendas tihedat koostööd nimekate psühholoogidega. 1941. aastal avaldas ta oma esimese laia tähelepanu võitnud teose ,,Escape from Freedom" (,,Põgenemine vabaduse eest").1944. aastal astus Fromm abiellu Henny Gurlandiga ja siirdus naise nõrga tervise kosutamiseks elama Mehhikosse. 1956, aastal avaldas ta suure lugejamenu võitnud teose ,,The Art of Loving",
aasta 1. detsembril just Kominterni mahitusel toimunud fiaskoga. Ehkki sellele sündmusele järgnes EKP keelustamine ja põranda alla minek, ei vaibunud Kominterni huvi ateismi vastu. Näiteks eestikeelne brošüür “Kuidas usuvastast tööd teha” (1927) on trükitud just Kominterni poolt NSVL Rahvaste Keskkirjastuses kirjastuses. Vastavalt V. I. Lenini poolt antud juhenditele otsis kahekümnendate aastate lõpus taas aktiviseerunud EKP ühendust vasakpoolsete vaadetega intellektuaalidega, ära võib märkida Vilde, Tammsaare, Alle, Jakobsoni, Sütiste jt, ent kujutelm EKP õhutusel kirjutatud “Tõest ja õigusest” tundub siiski kuidagi meelevaldne. Võiks pigem arvata, et nimetatud kirjanikud ei loonud sellelaadse suunitlusega tekste mitte EKP õhutusel, vaid isiklikust vasakpoolsest maailmavaatest lähtuvalt. EKP suuna kõrval tegeleti ateismiga veel vasakpoolsete vaadetega ühingutes, millel oli EKPga siiski suurem või väiksem side.
Popkust tekis inglsmaal ja sealt ka päris selle nimi. Andrew Warhola (Andy Warhol) Pop kunsti prints.on üks mõjukamaid 20 sajandi kunstnikke ja keskne tegelane ameerika pop kunsti liikumises. Pärast karjääri kommerts illustraatorina, sai ta ülemaailmselt kuulsaks oma avangardiliku pop art maalide ja siiditrükkidega. Ta oli mitmekülgne tegelane, kes oli tuntud oma sõprussuhete poolest boheemlastesega, eriliste intellektuaalidega , Hollywoodi kuulsuste ja rikaste aristokraatidega. Ta oli ka vastuoluline tegelane oma teoste olemuse poolest, surmalähedase tulistamise ja oma sekselu pärast. 1960ndatel hakkas Warhol tegema maale ameerika toodetest nt campbell soup cans coca cola pudelitest ja koomiksitest nagu superman ja popeye. 1962 aastal hakaks ta tegema siiditrükke kuulsustest nt Marilyn Monroe, Elvis, Troy Donahue, ja Elizabeth Taylor kasutades suurendatud fotosid ja kandes need pildid
Õppiski juurat Bonne'is ja Berliinis, aga viimases puutus kokku intellektuaalide seltskonnaga, kus hakkas teda huvitama poliitika ja filosoofia. 1841a kaasnes doktoritööd filosoofias ja üritas edasi jääda Saksamaale akadeemilisele karjäärile, aga tema suure aktiivsuse tõttu poliitikas ei lbuatud tal seda teha.edaspidi oli Marx sunnitud eemale hoidma. Engels oli samuti pärit protestantide perest, tema vanemad olid töölised. Ka tema oli kokku puutunud Berliini intellektuaalidega, aga siis läks õppima Manchesteri, kus tnägi tööliste rasket olukorda. Hakkaski sellele tähelepanu juhtima. 1847 astusid Marx ja Engels ühte sotsialistliku ringi liikmeteks, mida vedas tolleaegne saksa esikommunismi teoreetikuid Weitling. Ringi nim Õiglaste Liit, mis üritas tegeleda sotsialismi/kommunismi ideede edasiarendamisega. 1848 paluti Marxil ja Engelsil koostada sellele liidule programm. Põhiliselt tegi seda Marx ja tegi Brüsselis. Seega 1848 Kommunistliku Partei manifest
,,Palat nr. 6" Tsehhov kujutab tegelast, kes on jutustuse alguses haigla peaarst. Ragin on intellektuaal. Ta peab väljavalituks neid, kes mõtlevad. Inimeste ravimise jätab ta unarusse. Haigla on lagunemas. Kõige kohutavam koht on palat nr 6, kus viibivad vaimuhaiged. Seal on valvur Nikita, kes peksab haigeid. Keegi ei astu nende vastu välja. Dr Ragini arvates polegi see oluline. Oluline on intellektuaalne tegevus. Suhtlema peab ka intellektuaalidega. Tsehhov loeb sel ajal Marcus Aureliust. Aurelius leiab, et surmast pole vaja mõelda. Tuleb nautida elu, mis seisneb intellekti tegevuses. Tsehhov pole nõus sellega, et pole vaja aidata haigeid. Dr Raginile on vastandatud üks patsient Gromov. Gromov on üsna tark inimene. Ragin hakkab teda külastama ja nende vahel hakkavad toimuma dialoogid. 80ndatel hakkavad Tsehhovi dialoogid tegelaste vahel mitmekesistuma. Tsehhov hakkab kasutama võtet dialoog monoloogis. Seda
annaabi.ee 
