Jenniga, ja kolis elama Pariisi. Seal tutvus ta Prantsuse sotsialismi ja selle poolehoidjatega, ning Freirch Hengelsiga kellega teda sellest ajast peale sidus eluaegne sõprus ja koostöö. Sellest sai alguse võib-olla kuulsaim kuid kindlasti viljakaim kirjanduslik koostöö, mida kunagi nähtud. Vahetult Hengelsiga tutvumise järgnenud aastaail töötas Marx välja põhiliste ideede süsteemi, mis sai tuntuks MARKSISMINA ja millest kujunes kommunismi intelektuaalne vundament, seda on nimetatud ainsaks tõeliseks sotsialismiks, Engels osales ka selles kõiges Marxi kõlakatuse, kodukriitiku kaastöölisena ning näitas nendes rollides üles erakordset talenti kuid geniaalne säde oli ikkagi marxilt, kes kujutas endast selle vaimse partnerndluse vaieldamatult domineerivat osapoolt. Nimetades nende ideid marxi järgi ei ole järel maailm engelsile liiga teinud. Kuid sellegi poolest pole Engels kauglesti tähtsusetu isik.
Romaan on enamasti pessimistlik, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus. Esindajad: Kafka, Joyce, Woolf Maagiline realism on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Maagilisele realismile kirjanduses loetakse omaseks järgnevaid tunnuseid : sündmustik antakse edasi teise vaatenurgast, reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu, kasutatakse fantasstilisi elemente. Kafka protsess Intelektuaalne romaan Seda stiili viljelesid Hesse"Stepihunt" ja Mann"Donktor Faustus". Kasutati vaimu ja looduse elu mõistuliku ja bioloogilis-füüsilise poole vastuolusi - igapäevastele dilemmadele, mille ees seisab loov vaimuinimene. Kogumulje on eri vaatepunktide tihti konfliktne ja mitmemõtteline kokkupõrge mis paneb lugeja mõtlema, soovima leida erinevat või oma vaatepunkti. Psühholoogiline realism näitas tegelase arengut seespoolt, midagi ilustamata
3. Kaudne tahtlus (ei tea täpselt kas tema tegu on keelatud või mitte, aga arvab et see on võimalik, vaatamata sellele viib oma teo ellu) Ettevaatamatus jaguneb kaheks: 1. Kergemeelsus isik teab et ilmselt ta midagi rikub aga loodab et tagajärg jääb saabumata. (nt väsinuna autorooli istumine) 2. Hooletus - isik ei tea et teeb midagi keelatut, aga ta oleks pidanud selle peale tulema. TAHTLUS koosneb kahest osast: 1. intelektuaalne (teadmine, tahtmine isik teab mida tahab) 2. konutatiivne Õigusvastasus õigusvastane on tegu mis vastab süüteo kooseisule. Eeldatakse õigusvastasust. 1. Hädakaitse 2. Hädaseisund 3. Kohustuste pulvisioon 4. Eksimus õigusvastasest Rünne on õigushüvede ohustamine teise inimese poolt Hädaseisund 1. Oht 2. Õigushüve 3. ... 4. Kaitsta hüve kaalutlus
tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgeb. 19. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. Täida lünk turul Jälgi trende Leia ja lahenda probleem 20. Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intelektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn. leiutis(invention) – uue toote/tootmisprotsessi idee loomine Innovatsioon – ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt. uue toote loomine) Erinevused Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Innovatsiooni on raske üksinda saavutada, kuid üksi võib olla loov.
jumalariigi põhimõttel. Demokraatia Tsivilisatsioon kui inimloomuse moonutus Herder – tema mõju on märgata 19 sajandi algusest. Tema keskne idee on see, et ta andis mõista et on olemas rohkem kui üks kultuur. Teda huvitab ka loodus kui mudel. Me peame avastama kultuuri kuhu tsivilisatsioon(oma halvas mõistes) ei ole jõudnud Williams pakub kolm definitsioni kultuurile: 1. See on indiviidide või indiviidede grupi vaimne intelektuaalne esteetiline arenemine 2. Kultuuri mõiste avamine kunstiteoste kaudu on teatavad kunstilised tegevused, mis on vormistatud teosteks. 3. Kultuuri võib määratleda ka inimese elamise viisi, näiteks õpetamine kõrgkoolis on teatav kultuur. NIETZSCHE- 1844-1900, mees kes kirjutas paljudest erinevatest asjadest. „tragöödia sünd“1871. Ta teeb olulise järelduse kaasaegse kultuuri kohta. Tal on kaks printsiipi: apollooniline ja dronüüdiline.
sfäär. Hall võttis kasutusse mõiste, mis andis nime tema peateosele adolescence (1904). 1420ndate eluaastate esimese pooleni (poistel natuke kauem). 1516 eriti keeruline iga. Teos rääkis esimestena positiivselt Freudist. Arendas tema psühhoosi ja neuroosi ilmumise mõtet. Ühiskond esitab noortele liiga ränki nõudmisi, vastanduses darwinistidega (noortele peabki nõudmisi esitama). Kasvatuses ei peaks aluseks olema intelektuaalne jõud vaid hingeline. Väärtustas naiselikkust. Halli üks seisukohti, tuleks pikendada kooliiga (tollane 14aastaseni), ,,The student must have the freedom to be lazy", Halli loogika, et ei tohi avaldada survet. Ühiskonna kohustus leida see üleminekufaas (lapsest täiskasvanuks). ,,We are nation of adolescence" (me oleme noor rahvus/ühiskond). Rassilises segatuses tema meelest ameerika rahvuse potensiaal. Ameerika loob nooruse eeskuju. Popkultuuri mõiste Ameerikast Euroopasse.
Krull ütleb,et Kruusa on keeleluuletaja, kelle puhul seos traditsiooniga on tuntav ja paljudel juhtudel on võimalik rääkida sellest, mis teemal ta kirjutab. Kõlamängudele rajanev luule tuleb kahte liini pidi ja jookseb kokku. Üks liin on see, mis Eesti luules läheb lahti Alliksaarega keelekarneval. Teine on see, mida Rooste on kõige rohkem esindanud, mis lähtub osaliselt piltluulest. Või laiemalt sotsiaalse tagapõhja inglise suulise luule traditsioonist. Autorid keeleluules: Intelektuaalne teadlikus. Luule läheb lahti keele peegeldustest. Kruusal torkab silma lausumise mõnu. Pilvel mõtleb millegi üle ja siis mõte ja lausumine hakkavad koos tööle. Kangur paistab silma tihendatusena. See märgib kujundikesksust. Kui luuletused ära mõõta, siis Kangur kirjutab nendest kolmest kõige lühemaid luuletusi. Ühe põlvkonna autorid. Hasso Krull alustas stiilimängudega. Luule järk-järgult muutub. Alguses muutub iga kogu ja väljaandega
annaabi.ee 
