Peab uuritava kultuuri kohta palju teadma. Poliitiliste süsteemide jagunemine Elman Service’i järgi: 1. Salk/rühm 2. Klann/sugukond/hõim 3. Territoriaalne hõimuliit/pealikuvalitsus 4. Riik Üldised suundumused liikudes salgast riigini: 1. Rühmades/salkades on võim sulandatud üldisesse ühiskondlikku korda ega ole eraldi institutsioonidena välja arenenud. 2. Ühiskonna liigendumine ja kihistumine kasvab. 3. Regulatsiooni- ja integratsioonimehhanismid muutuvad efektiivsemateks. 4. Rahvaarv kasvab, poliitiline süsteem hõivab suuremaid alasid.’ Rühm/salk – ebapüsiv, formeerub hooajaliselt, majandusvormiks küttimine ja korils. Rühm moodustatakse indiviidide vaheliste isiklike sidemete alusel. Autoriteedi erinevused on väike väikesed, inimesi peetakse võrdseteks, aga erilised võimad leiavad tunnustamist. Klann/sugukond – pole valitsust, sotsiaalseid klasse ega kohustuslikku poliitilisi otsuseid
suhtumist aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse. Käibtõed, mida harva vaidlustatakse ja seetõttu on neid väga raske muuta. Schein rõhutab, et organisatsiooni baasarusaamu tuleb käsitleda koostoimes ja vastastikuses suhtes, sest ühe elemendi kõrvalejätmine muudaks kogumi tähendust Tasandid on koostoimes ning muutused ühes kutsuvad esile teisenemisi ka teistes! Organisatsioonikultuuri dimensioonid ja integratsioonimehhanismid: Kaks põhimõttelist probleemi: 1) Kuidas püsida, kohaneda ja kasvada keskkonnas? 2)Millised sisemise integratsiooni mehhanismid tagavad igapäevase toimimise ja kohanemise? Keskkonnaga toimetuleku 5 etappi:Schein 1)Missiooni ja strateegia loomine. Seisneb olemasolu õigustuses ja eluülesande leidmises. 2)Missioonist johtuvatest eesmärkidest ühise arusaama kujundamine.Tähtis on, et kõik neist ühtemoodi aru saaksid.
17.–19. sajandil olid need klassikalise riigivalitsemisega seotud õigused – näiteks õigus osaleda valimistel, teenida sõjaväes või julgeolekustruktuurides. 20. sajandil kerkis koos heaoluriigi laienemisega keskpunkti juurdepääs sotsiaalturvale. Kodakondne, kes maksis riigile makse, pälvis sellega õiguse tarbida ühishüvesid ning saada rahalist toetust. Nüüdisaegses postmodernistlikus maailmas on need klassikalised rahvusriikidele ja riikkondsusele tuginevad integratsioonimehhanismid nõrgenemas. Tänapäeval pole sugugi haruldane, et inimene elab, õpib ja töötab elu jooksul mitmetes riikides. Euroopa Liit on oma poliitikate (eeskätt nn nelja vabaduse põhimõttega) püüdnud juurutada riikideülest Euroopa kodakondsust. Näiteks saab Euroopa Liidu kodanik mis tahes riigis kogutud pensionikindlustuse staaži ja -maksed endaga „kaasa võtta”, tervisekindlustus oma kodumaal annab talle õiguse arstiabile kõigis liikmesmaades
Introvertsus, napisõnalisus. On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil, ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut. 30. E. H. Sheini käsitlus organisatsioonikultuurist, organisatsioonikultuuri dimensioonid ja integratsioonimehhanismid Edgar H. Schein: Kultuuritasand Teadvustamise määr TEHISKESKKOND: 1. Tehnoloogia Nähtav, kuid mitte 2. Kujundatud keskkond kõigile ühtemoodi 3. Tajutavad käitumismudelid mõistetav VÄÄRTUSHINNANGUD: Määratavad füüsilises keskkonnas Määratavad ainult konsensuse korral Teadvustatud BAASARUSAAMAD: 1. Suhe keskkonda 2
t. üks probleem korraga, saavutavad enamvähem 23 täiusliku tulemuse. Saksalased peavad enese edu põhjuseks metoodilist plaanimist, otsuste tegemine võtab palju aega kuna nad arutavad igat asja pikalt ja põhjalikult. Multiaktiivsed ei planeeri üksikasjalikult oma tegevust, lubab end rohkem saatuse hoolde, ei pea lubadustest kinni. Inimestele orienteeritud, 30. E. H. Sheini käsitlus organisatsioonikultuurist, organisatsioonikultuuri dimensioonid ja integratsioonimehhanismid Organisatsioonikultuuri dimensioonid ja & integratsiooni-mehhanismid Schein: Iga ettevõtte 2 põhimõttelist probleemide valdkonda: Kuidas püsida, kohaneda ja kasvada oma keskkonnas? Millised sisemise integratsiooni mehhanismid tagavad igapäevase toimimise ja kohanemise? Nende küsimuste vastuseid ühendab Schein'i käsitluses mõiste organisatsioonikultuuri dimensioonid. Keskkonnas aitab hakkama saada mitmeastmeline järjestikuste tegevuste ahel: 1
peab ta omama tema tähendust moodustava objekti kahekordistamise (õigemini mitmekordse multiplitseerimise) mehhanismi. Loomuliku keele maailm kahekordistab maailm-objekti ja võib ka ise kahekordistuda keerulisemalt organiseeritud sõnalistes tekstides ja sõnakunsti tekstides. Mõtlev struktuur peab moodustama isiksuse, st integreerima vastandlikud semiootilised struktuurid Integratsioonimehhanismid: Metakeele plokk kirjeldab kahte erinevat keelt ühena Kreolisatsioon ühe keele põhimõtted mõjutavad sügavuti teist Metakeelelised kirjeldused on "intellektuaalse terviku" hädavajalikuks elemendiks. Kirjeldades kahte erinevat keelt ühena, sunnivad nad kogu süsteemi subjektiivsest vaatepunktist vastu võtma kui teatud ühtsust. Süsteem iseorganiseerub, heites kõrvale oma need elemendid, mis
annaabi.ee 
