kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid võimalusi, vaid toimub loov ühendamine, kus üksikkomponendi tähendus ja funktsioonid võivad muutuda. Sisuliselt tähendab see seda, et kvalitatiivsetel meetoditel on täita pearoll ilmutada tegelikkuse paratamatuid seadusi ja kvantitatiivsed meetodid rakendatakse vormi loomise teenistusse. Integreerides kvantitatiivse ja kvalitatiivse, saame kvalitatiivkvantitatiivse (integratiivse) metodoloogia. Viimane pole lihtsalt esimeste mehhaaniline ühend, vaid on nende "sulam". Metodoloogiate integreerimine pole üksnes lihtne kombineerimine. Integreerimine tähendab kokkuviimist, ühendamist, uue terviku loomist antud elementidest, kus iga element ei kaota oma rikkusest midagi.
psühholoogilist teadmist fundamentaaldidaktilises mõistes võib pidada 1976. aastast pärinevat uurimust "Süsteemne käsitlus õpilase koolijõudluse analüüsimise". 1982. aastal väitis H. Liimets aga juba, et didaktika peaks olema käsitatav integraalse teadusena, mis ühendaks teoreetiliselt kõik didaktilise tegelikkuse seletamiseks vajalikud üldisemad filosoofilised ja sotsioloogilised teadmised, tegelikkuse üksikaspekte puudutavad teadmised. Integratiivse teadusena seisab aga didaktika paratamatuse ees uuendada senist kontseptuaalset süsteemi. (H. Liimets 1982) Kokkuvõte Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis- metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma kummutamise poole ning tahtis luua 9
88. Selgitage Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi õiguslikku regulatsiooni põhimõtteid (milliste õigusaktidega reguleeritud, mis on nende põhisisu). 89. Kus Eesti valitsemissüsteemis paiknevad kohalikud omavalitsused (tasand vertikaalis, koht süsteemis rahva ja riigi keskvõimu suhtes)? 90. Tooge välja kohaliku omavalitsuse süsteemi peamised tunnused ja selgitage neid. 91. Tooge välja integratiivse (riigikeskse) ja autonoomse omavalitsussüsteemi peamised tunnused. 92. Selgitage tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise plusse ja miinuseid. 93. Mida tähendab dekontsentratsioon ja kus seda kasutatakse. 94. Nimetage ning seletage lahti põhimõtted, mille alusel kohalik omavalitsus töötab ning põhimõtted, mille alusel jagatakse pädevused kohaliku omavalitsuse ning riigivõimu vahel. Tooge näiteid. 95
63. Selgitage Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi õiguslikku regulatsiooni põhimõtteid (milliste õigusaktidega reguleeritud, mis on nende põhisisu). Korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi ja teha otsused neis. Reguleeritud KOKS’i ja Põhiseadusega. KOV on demo moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt juhtida ja korraldada kohalikku elu. 64. Tooge välja kohaliku omavalitsuse süsteemi peamised tunnused ja selgitage neid. Tooge välja integratiivse (riigikeskse) ja autonoomse omavalitsussüsteemi peamised tunnused. Subsidaarsus põhimõte- Otsustamine võimalikult madalal tasemel. Autonoomia- otsustamis- ja tegutsemisvabadus. Detsenraliseeritus- sõltumatus oma ülesannetes keskvõimust. Riigikesksel rahastamine peamiseld valitsuselt. Autonomse puhul toimub rahastamine KOV eelarvest. Protsentuaalne oskaal näitab ära, kui autonoomne või riigikeskne KOV on. 65. Selgitage tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise plusse ja miinuseid
tasandil kui tunnused ise. Jagunevad: a) tunnused, mille tähistatav on implitsiitne, otse nimetamata, nõuavad lugejalt teat pingutust (tegelase seisund, atmosfäärikirjeldused) b) tunnused, mille tähistatav tekstis eksplitsiitne – valmis informatsioon, tegelaste identifitseerimine ajas ja ruumis (nimetatakse ka informantideks). Tunnusel on paradigmaatiline suhe korrelaadiga. Distributiivse funkts puhul tegu metonüümilise suhtega, neid iseloomust. verb ‘tegema’, tunnuse (integratiivse) puhul on tegu metafoorilise suhtega, neid iseloomustab verb ‘olema’. Kõik need tunnused teenivad kardinaalsetest funktsioonidest koosneva tuuma väljaarendamist, tekst hargneb katalüsaatorite – tunnuste ja informantide kaudu. Järgnevus jutustuses ongi tuumfunktsioonide ahel, mis omavahel seotud solidaarsussuhtega, st nad eeldavad üksteist, kuigi tegu pole päris kausaaltemporaalse vaid millegi sellisega. Jutustus on elementide süsteem, mis toimub läbi elementide integreerituse
II - teine kasvuspurt: seostud kiire müelinisatsiooniprotsessiga, algab teatud • Spetsiifilised näojooned, k/s südamerikked, kasvupeetus, v/s hüperkaltseemia ajupiirkondades 4.-5 e.-kuul • Kognitiivne profiil: visuomotoorne ja ruumitaju defitsiit; verbaalne pool ja nägude lõpeb põhiliselt 1.a., (teatud piirkondades 3-4.a)., integratiivse süsteemi osades alles teisel äratundmine-head kümnendil • MRT: ajumahulangus, ajukäärude anomaalia (polümikrogüüria) duplikatsioon: teine kliinil.pilt: mikrotsefaalia, raske kõne arengu häire postnataalne areng:
annaabi.ee 
