Progressiivne rock Radar jazz rock jafusion, Progressiivne rock • on rokkmuusika alamsuund. • arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul Inglismaal. • Tähelepanu pööratakse lugude instrumentaalsetele osadele. • populaarsuse kõrgaeg oli 1970. aastate keskel Kuulsamad esitaijd Maailmas • Pink Floyd • Genesis • Emerson • Lake & Palmer • Yes • Jethro Tull Eestis • Psycho • Radar Stilistiline päritolu • Psühhedeelne Rock • barokk pop • progressiivne folk • avant-garde • eksperimentaalne rokk • jazz fusion • jazz • klassikaline muusika • Canterbury stseen Pillid • Kitarr • Trumm
P R O G R ESS IIV N E RO CK Nimi Kool Klass Progressiivne rock • On rokkmuusika alamsuund. • Kujunes välja psühhedeelisest rockist 1960- ndate lõpus ja 1970- ndate algul Inglismaal. • Tähelepanu pööratakse instrumentaalsetele osadele. • Populaarsuse kõrgaeg oli 1970. aastate keskel. M uusika • Loo pikkus kuni 20 minutit. • Puuduvad kindlad rocki elemendid. • Avameelne ning avatud. • Mitmekesine. • Mõjutatav teiste muusikastiilide poolt. • Sõnad on poeetilised ning fantaasiaküllased. Koosseis • Laulja • Kitarrist • Bassi-, löökpilli- ja süntesaatorimängija • Viiul • Flööt • Saksofon Tuntuim ad ansam blid Maailmas: • Pink Floyd • Yes • Genesis
1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest tulenes ka nn progressiivset rocki mängitavate ansamblite tõusuperiood 70
Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusikasuuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele.1 1960. aastate lõpul hakkasid rockmuusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast
Funktsionalistlik: Vaba aja kasutamine: Tegevus vabal ajal vähendab muresid ja vabastab pingest Paljud mängimise ja mängude vormid esindavad inimgruppide solidaarsust, nt olümpiamängud Popkultuur toetab sotsiaalset korda, pakkudes meelelahutust indiviididele ja tugevdades sotsiaalseid süsteeme. Tööl instrumentaalne, popkultuuril ekspressiivne väljund Popkultuur on eriti funktsionaalne ühiskonnakihtides, kus on väga tugev orienteeritus instrumentaalsetele rollidele: "Mida kõvemini me töötame, seda kõvemini me mängime". See kuidas vaba aega veeta, sõltub poliitilistest ja majanduslikest protsessidest: millal, kus, kuidas? Mänguga manipuleerides püütakse masse hoida eliidi kontrolli all pingeid ja viha maandada. Mäng kui töö. Popkultuur toetab endiselt valitsevaid väärtussüsteeme. Puhas lõbutsemine tekitab endiselt paljudes süütunnet, aga kui mäng teha töö sarnaseks, väheneb ebamugavus
2.4.4.2. Postmodernistlikud juhtimisteooriad Postmodernistlikud juhtimisteooriad on laiahaardelised ja vabameelsed ühiskonnakriitilised käsitlused, kus uuritakse ebaõigluse, asümeetrilise mõjuvõimu, ebatäpse kommunikatsiooni ja eneseteadvusega seonduvaid küsimusi. Diskussioon põhineb juhtimise ja organisatsiooni traditsioonilise ja moodsa käsitluse konfliktil. Postmodernistid väitsid, et klassikalised teooriad pole, ka vaatamata rohketele tehnilistele ja instrumentaalsetele lahendustele, osutunud õigeks. Postmodernismi algust on raske määratleda, kuid sagedamini loetakse selleks 1980-ndaid aastaid. Teoreetikutest leiavad algselt enam mainimist Morgan (1986), Smircich ja Calas (1987), Cooper ja Burrell (1988), Parker jt. 82 Modernism käsitleb organisatsiooni kui stabiilsusele, korrale ja ratsionaalsetele teadmistele tuginevat inimkooslust, postmodernism rõhutab aga muutlikkust ja inimesi. Muutuste, kaose ja võimaluste maailmas pole
ise oma tegevuse põhjused, erinevalt olukorrast, kus nad usuvad, et teevad midagi tasu, sunni või soovi tõttu rahuldada kedagi teist, s.t välise põhjus- likkuse mõjul. Motivatsioonilise sättumuse mõttes võib seega samuti eristada väli- mist ja seesmist motivatsiooniorientatsiooni. Välimise motivatsiooni pu- hul on isik orienteeritud kas sotsiaalsetele faktoritele (prestiiž, liidriposit- sioon, teiste isikute tunnustus jne) või instrumentaalsetele/pragmaatilistele 44 Motivatsioon faktoritele (hinne, auhind, kiitus-karistus, pääs kõrgkooli jne). Seesmise motivatsiooni aluseks on eelkõige tegevusest või protsessist endast tulenev huvi, põhielementideks on selle juures uudishimu, uurimine ja problee- mide lahendamine. Lugusid andekatest lastest: neljas lugu 10. klassi noormees on ambitsioonikas, särava mõistusega, haarab kõike lennult.
olümpiamängud · Popkultuur toetab sotsiaalset korda, pakkudes meelelahutust indiviididele ja tugevdades sotsiaalseid süsteeme. · Tööl instrumentaalne, popkultuuril ekspressiivne väljund Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk 126 · Popkultuur on eriti funktsionaalne ühiskonnakihtides, kus on väga tugev orienteeritus instrumentaalsetele rollidele: "Mida kõvemini me töötame, seda kõvemini me mängime". · See kuidas vaba aega veeta, sõltub poliitilistest ja majanduslikest protsessidest: millal, kus, kuidas? · Mänguga manipuleerides püütakse masse hoida eliidi kontrolli all pingeid ja viha maandada. 17.1.2. Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk · Mäng kui töö. Popkultuur toetab endiselt valitsevaid väärtussüsteeme. Puhas
annaabi.ee 
