KLASSITSISM Klassitsismiajastu tõi muusikaellu- tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Klassitsismiajastul muusikas domineeris muusikas homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli-ja orkestrikoosseosud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus üldse. Klassitsismiaja olulisemad instrumentaalmuusikazanrid olid sümfoonia, kammersonaat, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert. Klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühmI ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena kontrabassid ja tsellod. Suur uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid mist needki tegutsesid kõrgaadli rahalisel toel ja vastasid tema kunstimaitsele
Mis oli valitsev: Instrumentaalmuusika- Püsis huvi Instrumentaalmuusika- Sümfoonia instrumentaalmu vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai areneb kui instrumentaalmuusika usika või instrumentaalmuusika. vorm, kus meloodiat ei katkesta solisti vokaalmuusika? virtuoosne uhkeldamine. kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid Klassikaline stiil. Mis oli valitsev: Ilmalik muusika- Kasvas huvi ilmaliku muusika Imaliku muusika domineerivus. vaimulik või vastu, mis arenes edukalt. ilmalik muusika? Muusika Alguses õukonnad, pärast kasutati inimeste See ajastu oli mõeldud tavainimesele. tarbijaskond lõbustamiseks/meelelahutuseks, tantsimiseks. Kõik oli lihtne ja selgesti mõistetav
Barokk 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt
mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo ja dünaamikakontraste. Nii vokaal kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi
Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia. Uus kõlalaad põhines tertsidel ja sekstidel. Orlando di Lasso(zanr kirikumuusika), Giovanni Palestrina (vaimulik muusika) Barokk Barokk oli 17.-18.saj. esimene pool. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Muusikast sai inimese emotsionaalne mõjutusvahend. Kui esitati kurba laula, pidi ka publik nutma hakkama. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Kodumaa Itaalia Õukonnakesksem, õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikud. Tekkis kontsertstiil. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide areng. Kujunes prof. muusikute klass, töötasid õukonnamuusikutena ja kirikukapellides.
kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu.
Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika.17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel
Barokkmuusika 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste
sama tekstiga. (vaimulik motett ladinakeelne) Madrigal- 2 või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest- Barokk- on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Organum- Saatehäälte kaasalaulmine gergooriuse koraalile. Masurka- On poola päritolu tants. ¾ taktimõõdus. Iseloomult hüplev. Mis tuleneb rõhkude vaheldumisest taktiosade vahel. Oli 18 ja 19saj küla tants. Nüüd ka balli tants. Sonaadivorm- ehk sonaat-allegro on muusikavorm. Koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Algusesse võib lisanduda sissejuhatus ja lõppu coda.Sonaadivorm on aluseks sonaaditsüklile.
sama tekstiga. (vaimulik motett ladinakeelne) Madrigal- 2 või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest- Barokk- on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Organum- Saatehäälte kaasalaulmine gergooriuse koraalile. Masurka- On poola päritolu tants. ¾ taktimõõdus. Iseloomult hüplev. Mis tuleneb rõhkude vaheldumisest taktiosade vahel. Oli 18 ja 19saj küla tants. Nüüd ka balli tants. Sonaadivorm- ehk sonaat-allegro on muusikavorm. Koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Algusesse võib lisanduda sissejuhatus ja lõppu coda.Sonaadivorm on aluseks sonaaditsüklile.
põhinevat harmooniat. Muusika dünaamilised väljendusvahendid avardusid oluliselt. Eriti orkestrimuusikas kasutati suuri dünaamikakontraste ja pikki dünaamilisi arendusi. 17. Klassitsismi muusikazanrid. Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Kujunesid uued instrumentaalmuusikazanrid nagu sümfoonia, kammersonaat, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert. Kujunes välja ka klassikalise sümfooniaorkesti koosseis. 18ndal sajandi keskel tulid tõsise ooperi asemele laulumäng ja koomiline ooper mis tõid vaataja reaalse elu keskele ning tegelased ja konfliktid olid neile omaaegsest linnaühiskonnast hästi tuttavad. Sisust lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili:
Musikalise baroki kodumaa oli Itaalia. Muusikas puudus sisemine areng ning see oli senisest õukonnakesksem. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodiaBarokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt
annaabi.ee 
