Teemad KT II BAROKK · Millal ja miks toimus Kolmekümneaastane sõda? · Võrdle muusika rolli barokkajastul ja renessansiajastul-täielikud vastandid olid, sest barokk ajastul hakati rohekem muusika kuulamine ja nautimine edenema. · pillirühm basso contiuo- · Milline roll oli instrumentaalmuusikal barokkajastul?suur rooll, sest see on ülekaalus. tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele. · Mida tähistati sõnaga ,,kapell" barokkajastul? jumalateenistustel musitseerivat professionaalset muusikute ansamblit Aga tänapäeval?koor, orkester · Nimeta 3 vokaalmuusika stiili barokkajastul, kirjelda-Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal.2. Kammerstiil, mis
aidaalustest leidudest, sõna otseses mõttes kokku klopsitud pillid. Mida ise hellitavalt nimetas " fantaasiapillideks". Kontsert oli väga mitmekülgne ja kaasahaarav ning pani nii mõnegi noore jahmatusest, õhku ahmima. Usun, et üheks tema eesmärkidest olli kindlasti, näidate noortele, et selleks, et muusikat teha ei pea olema sul kodus kalleid instrumente, vaid nutikuse abil saab kõike ise meisterdada käepärastest asjadest. Kontserdi põhi rõhk oli instrumentaalmuusikal, mida aegajalt saatis mõne lihtsa ja omapärase viisijupiga. Millega koheselt haarati kaasa kõik saalis viibijad. Eriti omapäraseks muutis kontserdi, Silver Sepp ise. Tema hinges peituv vabadus ja lihtsus ongi see läbi mille suutis ta muuta kogu ürituse niivõrd huvitavaks, et isegi kõige suuremad nihelejad jäid suu ammuli kuulama ja vajadusel ka kaasa ümisema. Erilist rõhku tuleks panna, tema erilistele pillidele. Need polnud kaugeltki tavalised
mõistetavust. Vararenessansi muusikas (14.sajandil) hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ilmalik laul. Alates 16. sajandist oli kunstmuusika harrastamine haritumate linnakodanike kodudes enesestmõistetav ning see tava hakkas taanduma alles 20.sajandil. Ilmaliku laulu laia leviku tagas ka nooditrükitehnika leiutamine 1500.aasta paiku ning 16.sajandil avaldati trükist väga suurel hulgal just seltskonnamuusikat. 14.-15. sajandil ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal: igasugust muusikat võis nii laulda kui ka mängida. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikazanrid. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://et.wikipedia.org/wiki/Ars_nova 2 Toomas Siitan, Anu Sepp ''Muusikaõpik gümnaasiumile I'' 3
Loomingu üldsuunalt ja ruumikuse, erilise vabaduse tehniliste vahendite kasutamiselt tunnetusega.Ülekõige armastas kuulub ta looming klassilis- heilooja metsa ja merd. romantilissevoolu, kasutas Elleri teosed on alati põhjalikult polüfoonilist käsitlust meisterlikult ja viimistletud , detailideni välja. Suurem suurejooneliselt. osakaal tema koolkonnas oli Kapi koolkonnas toetuti rohkem instrumentaalmuusikal, Eller oli klassikalistele traditsioonidele , suurt avatud kõigele uuele , soodustas iga rõhku pandi vokaalmuusikale ja õpilase individuaalset kujunemist. vokaalsümfoonilistele suurvormidele. Enamus eesti muusikasse uute tuulte toojad on tulnud Elleri alt. Minu arvates polnud Eller nii huvitava Minu arvates oli Kapp palju huvitavam elulooga helilooja, kui Kapp. Tema helilooja võrreldes Elleriga . Kuna juba
o Filosoofiline, erootiline, religioosne, peamiselt pühalikud armastuslaulud o 16. saj. lõpul muutusid üliekspressiivseks o Saksamaa o Ühehäälne o Mitmehäälne polüfoonia 4-häälne tenorlaul o Inglismaa o Itaalia madrigal rahvalikum mulje o Lautosaatega soolod e. aariad Instrumentaalmuusika o kuni 16. sajandini ei tehtud vokaal- ja instrumentaalmuusikal vahet o esimesed instrumentaalmuusika näited on vokaalmuusika coverid o tekkis tabulatuurnoodikiri o iga hääl eraldi lehel o ansamblitel oli mugav, kuid soolopillil mitte o soolopillidele tulid noodikirjad helikõrguste ja mänguvõtetega. o Intensiivne pillide areng o Võtan lehelt Ansamblimuusika o Tantsulaulud nii tantsuks kui taustaks o Harituse tunnus noodist laulda vähemalt + min. 1 pill o Tantsud paarides o Eeltants 2-osalises taktimõõdus
Klaverimuusikast 3 sonaati, 5 variatsioonidetsüklit, ballaadid, intermezzod, valsid. 2 vihikut Ungari tantse klaverile 4-l käel, tuntud ka Brahmsi enese ning Dvoraki orkestratsioonis.Vokaalsümfoonilistest teostest on võimsaim "Saksa reekviem" Rapsoodia aldile, meeskoorile ja orkestrile ning kantaat "Rinaldo". Antonin Dvorak 1841-1904 Tsehhi rahvusliku muusika suurkuju, kelle loomingus on raskuspunkt instrumentaalmuusikal ja kelle looming on väga mahukas 9 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi( näit. ,,Metstuvi", ,,Vetevaim"), 3 instrumentaalkontserti (viiul, klaver, tsello),kammeransambleid erinevatele koosseisudele, ,,Slaavi rapsoodiad" orkestrile ,,Slaavi tantsud" klaverile, seatud ka orkestrile, sonaate, klaveripalu. 10 ooperit, (edukamaks neist lüüriline muinasjutt-ooper ,,Russalka" 1901) Stabat Mater, Reekviem, Te Deum, kantaadid, koorilaulud, soololaulud.. Dvoraki loomingus
Kutselised: Rudolf Tobias Teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni). Rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja ja orelikunstnik. On meie 50-kroonise peal. Tähtsus: Esimene kantaat, esimene avamäng(`Julius Caesar'), esimene klaverikontsert, esimene keelpillikvartett. sümfoonilisele muusikale aluse panija. Teosed: Oratoorium `Joonase lähetamine'. Vokaalsümfooniline teos "Eks teie tea". Artur Kapp kompositsioonipedagoog. Rõhk eelkõige instrumentaalmuusikal. Loomingut iseloomustavad tõsidus, filosoofilise kallakuga ainestik. Tema teostele on omane selge vorm, väga palju on kasutatud polüfooniat. Eeskujuks Johann Sebastian Bach. Tähtsus: Kapp on üheks esimeseks eesti heliloojaks, kes käsitleb oma teostes inimese siseheitlusi (heaks näiteks oratoorium "Hiiob"). Teosed: oratoorium "Hiiob", kantaadid: "Päikesele", "Hümn Kreutzwaldile", "Ärka, rahvas". 5 sümfooniat, avamäng `Don Carlos'. Instrumentaalkontserdid, orelimuusika,
Loodi polüfoonilisi missatsükleid, kiriklikke motette, hümne. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaarimiosade tsükkel. Teiseks põhizanriks jäi motett. Nooditrükitehnika leiutamine 15-16ndal sajandi vahetusel andis tõuke seltskonnamuusika laiale levikule. Heliloojate loomingus sai tähtsaks ka ilmalik polüfooniline laul, mille kõige lihvitumaks zanriks kujunes madrigal. Kui 14-15ndal sajandil ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal siis 16ndal sajandis hakkasid need teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikazanrid. 7. Renessansi kirikumuusika. Kirkumuusika tõusis esile 15ndal sajandil. Kõige olulisemaks zanriks sai tsükkel missa ordinaarimiosadest. Tekkis ka leinamissa ehk reekviem. Teiseks oluliseks vaimuliku vokaalmuusika zanriks kujunes motett. 1517.aastal naelutas munk Martin Luther Saksamaal Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ning see muutis kogu Lääne-Euroopat
kus viis oli ülemises hääles e. tenoris. Inglismaal võeti eeskujuks itaalia madrigal, mis Inglismaale jõudnuna sai rahvalikuma kuue. Eriti popp oli kauni meloodiaga lautosaatega soololaul e. aaria. 20. Instrumentaalmuusika ,,laulmiseks või mängimiseks" tabulatuurnoodikiri, pillid, instrumentaalvormid canzon, sonata, ricercar Per cantare o sonare ...ehk "laulmiseks või mängimiseks" - kuni 16.saj.-ni ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal. Väga harva kirjutati spetsiaalselt instrumentidele mõeldud muusikat. Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika improvisatsioonilised seaded ehk lauldi ja mängiti samu teoseid. Meloodiahäälele lisati pillipäraseid kaunistusi. Pole aga päris kindel, kas põhimeloodia keerukad kaunistused on "pillipärased" - ka lauljad kaunistasid tihtipeale meloodiaid. Esimesed instrumentaalmuusika näited on vokaalmuusika töötlused või seaded või coverid. Omapäraseks võtteks
neljahäälne tenorlaul, kus viis oli ülemises hääles e. tenoris. Inglismaal võeti eeskujuks itaalia madrigal, mis Inglismaale jõudnuna sai rahvalikuma kuue. Eriti popp oli kauni meloodiaga lautosaatega soololaul e. aaria. 20. Instrumentaalmuusika ,,laulmiseks või mängimiseks" tabulatuurnoodikiri, pillid, instrumentaalvormid canzon, sonata, ricercar Per cantare o sonare ...ehk "laulmiseks või mängimiseks" - kuni 16.saj.-ni ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal. Väga harva kirjutati spetsiaalselt instrumentidele mõeldud muusikat. Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika improvisatsioonilised seaded ehk lauldi ja mängiti samu teoseid. Meloodiahäälele lisati pillipäraseid kaunistusi. Pole aga päris kindel, kas põhimeloodia keerukad kaunistused on "pillipärased" - ka lauljad kaunistasid tihtipeale meloodiaid. Esimesed instrumentaalmuusika näited on vokaalmuusika töötlused või seaded või coverid
annaabi.ee 
