Hilisrenessanss Istrumentaalmuusika 16. sajandil · Kuni 16. saj. muusika seotud tekstiga · See ei tähenda, et ainult lauldi · Sama muusikat kanti ette ka pillidega, ei kirjutatud eriti ekstra pillimuusikat · Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. · Lisati pillipäraseid kaunistusi · Ansamblimuusika kõrval hakkas tekkima ka soolorepertuaar · Tabulatuur omapärane praktiline noodikiri, kus mitte noodid vaid pigem mänguvõtted · Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon · Toccata Pillid: · Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaas...
Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Baroki kujunemine 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed eluk...
INSTRUMENTAALMUUSIKA BAROKIAJASTU ITAALIAS Viiul kujunes 17. saj. armastatuimaks ansambli- ja soolopilliks. Viiuli perekonna sünd oli 17.sajandi kõige tähelepanuväärsem sündmus muusikainstrumentide ajaloos. Pole täpselt teada, kes valmistas esimese viiuli, kuigi paljud autoriteetsed allikad peavad selleks Kaspar Tieffenbruckerit. Tõelise täiuslikkuse saavutas viiul aga Cremona koolkonnas: · Amati · Stradivari · Guarneri Mainida võiks veel Tirooli meistrit Jakob Steinerit ja sakslast Matthias Klotz`i. Uus, emotsionaalse ja jõulise kõlaga pill tõstis nii soolo- kui orkestrimuusikas keelpillid juhtivale kohale, paljud tollel ajal ooperiteatritesse, samuti suuremate kirikute tekkinud orkestrid koosnesidki põhiliselt keelpillidest. Puhkpillid tolle aja kirjutamisprintsiipide kohaselt dubleerisid keelpille, andes orkestrikõlale reljeefsust. Siiski oli ka, eriti linnade teenistuses, puhkpillidest koosneva...
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Renessanss 1. Mida tähendab ,,renessanss", kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? Renessanss antiikkultuuri ideaalide taassünd, kasutusele võeti Itaalia kultuuris ja kunstis. Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias. 2. Renessansi üldiseloomustus (vt. ka ajastute tabel). Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Humanism (väärtushinnangud, mille kesksel kohal on inimene ise). Teaduse areng. Kujutavas kunstis rohkem realismi ja perspektiiv. Hakati surnuid lahkama. 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud meret...
Barokiajastu Barokiajastu uuenduste ajastu, vokaal ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastu Mõiste barokk t ähistab kunsti ja muusikastiili 16. Sajandi lõpust kuni 18. sajandi keskpaigani. Sõna tuleb portugali sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut võeti mõiste kasutusele eelmisel sajandi vahetusel. Barokki on kõige lihtsam ajaliselt piiritleda aastatega 16001750. Algus aastatel oli stiilimurrak järsk väheste aastatega valmisid ajastule aluse pannud teosed. Loodi esimesed ooperid (15971600), 1600 esimene oratoorium ning 1601 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku. Täpset lõppu ajastule on keerulisem paika panna, sest 1750. aastal lahkus siit ilmast Bach ja mõni aasta hiljem lõpetas tegevuse ka Händel. Viimaste barokiajastu suurmeistrite lahkumine lu...
Antiikaeg Antiikaeg kestis I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini. See algas klasside ja riigi tekkimisega ning ulatus keskaja alguseni. Antiikaeg oli kreeka ja rooma ühiskonna ning kultuuri ajajärk mille keskmes oli inimene. Filosoofia - Kreeka filosoofia tekkis orjandusliku korra kujunemise ajal. Algul oli see ratsionaalsete teadmiste liigendamata kogum, mille filosoofiliste ideede ja loodusteaduste algete kõrval leidus ka mütoloogilisi elemente. Varaseimad materialismilähedased koolkonnad olid Joonia ja Mileetose koolkonnad, nad lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest ning rajasid õpetuse ainuliselt materiaalsest ürgalgest Arhitektuur - Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Ehitise kõik detailid olid proportsionaalses sõltuvuses ning allusid kindlale loogilisele süsteemile. Nii üldpildis kui ka detail...
Muusikaajalugu Romantism Romantism on 19 saj. Kunsti kirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18 saj, valitsenud klassitsismi seadus ja mõistuspärasusele. Romantismi sünnile andsid tõuke Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad (1799-1814). Miks tekkis uus suund? Klassitsistlik jäikus ei sobinud enam kajastama muutunud olusid. Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega hakkas vastuseisu tekitama kunstnikes, heliloojates, kes tahtsid eelkõige väljendada oma tundeid. Tänu sellele kujuneski romantism. Romantismi kunsti tähtsaim esindaja on Eugene Delacroix (Prantsuse kunstnik). Arhitektuuri näiteid eestist, Sangaste loss. Romantistlik kirjandus, mis levis saksamaal Torm ja Tung. Sinna kuulusid tähtsad näod nagu, Schiller ja Goethe. Romantilise romaani esindaja Hugo. Romantiline luule saavutas oma kõrgtaseme Byroni loomingus. Romantism muusikas Kõik vormid mis olid klassitsismi ajastul jäid alles ja samaks. Kuid er...
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rü...
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. ...
annaabi.ee 
