Probleemid koolis Kui teil või teie lapsel tekivad kooliga lahkarvamused, siis alati ei ole otstarbekas alustada probleemile lahenduse leidmist kõige kõrgemast instantsist, sest üldjuhul on probleemi lahendamise võti kohapeal. Lapsevanem peaks alustama vestlusest klassijuhatajaga või pöörduma kooli hoolekogu/õppenõukogu poole. Teavitama peaks oma probleemist ka kooli omanikku, sest omanik peab teadma, mis toimub tema koolis! Kui probleem jääb koolis lahendamata, tuleks järgmise sammuna teavitada maavalitsuse inspektorit kooli õppe-ja kasvatustegevuse puuduste ilmnemisest.
õigusnormi. 51. Avaliku halduse kandja mõiste Isik, kellele on õiguskorras antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks. 52. Avaliku halduse kandjad (3) · Avalik-õiguslikud korporatsioonid, asutused, sihtasutused- nende kaudu täidetakse ülesandeid · (Riik- originaalne haldusekandja, kuna ta käsutab algselt võimu ja tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist) · (Vahel ka eraõiguslikud isikud- teatud haldusülesanded on neile delegeeritud iseseisvaks võimualaseks täitmiseks) 53. Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited Organiseeritud liikmeskonna alusel. Liikmetel on teatud kaasaotsustamise õigus ülesannete täitmisel. Ühenduste liigid:
(Protagoras) Physis (Kallikles) Protagorase ja Kalliklese vaadetes võib näha kujunemas algeid õigusfilosoofia kahele peamisele suunale – loomuõiguslikule suunale ja õiguspositivismile. Loomuõiguslik suund lähtub aluspõhimõttest, et õigusnormid on tuletatavad mõnest inimese suhtes välisest ja temast sõltumatust, “kõrgemast” instantsist ning peavad selleks, et õigustatud olla, olema kooskõlas tolle kõrgema instantsi poolt antud baasnormiga. Õiguspositivism lähtub aluspõhimõttest, et inimene-seadusandja on normide ainus allikas ning väljaspool seadusandja tegevust norme ei ole. Viimasel puhul võime me küll küsida, kas see või teine seadus on õiguspärane, st. kooskõlas kehtiva õigussüsteemiga, aga me ei saa küsida, kas õigussüsteem ise on õiguspärane. Protagorase müüt
· Käskkirjad seonduvad internse õigusega. Internne õigus on üldkohustuslikud ettekirjutused, mis kehtivad teenistuslikes suhetes. Seega ka need üldkohustuslikud ettekirjutused (õigusnormid), mis antakse käskkirjaga kuuluvad õigusallikate hulka. 7. Avaliku haldsue kandjad, kui õigus objektid. 65. Riik. See on originaarne haldusekandja, kuna ta käsutab lgselt võimu ja tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. 66. b) Avalik-õiguslikud korporatsioonid, avalik-õiguslikud asutused ja avalik-õiguslikud sihtasutused. Riik täidab talle kuuluvaid haldusülesandeid osaliselt ametiasutuste kaudu, osalt enam või vähem iseseisvate haldusüksuste kaudu. Kui need haldusüksused on iseseisvad mitte üksnes organisatsiooniliselt, vaid ka õiguslikult, siis on neil juriidiliste isikute ja haldusekandjate iseloom. 67
Sihtasutus juriidiline isik, millel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ning kasutamiseks. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsevad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik on originaalne haldusekandja, kuna käsutab algselt võimu, tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. Riik on ainus juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Riigi kui juriidilise isiku funktsioonid on universaalsed, teised juriidilised isikud tegutsevad teatud kindlates valdkondades. 7. SUBJEKTIIVNE ÕIGUS JA JURIIDILINE KOHUSTUS (ÕIGUSÕPETUS, LK. 83-84) Õigus subjektiivses tähenduses- objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel
Nt. Arno Tali sihtkapital on loodud sihtasutusena, samuti Eesti kultuurkapital. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsevad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik on originaalne haldusekandja, kuna käsutab algselt võimu, tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. Riik on ainus juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Riigi kui juriidilise isiku funktsioonid on universaalsed, teised juriidilised isikud tegutsevad teatud kindlates valdkondades. Nt Eesti rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse valdkond (eesmärk) on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse järgi järgmine: Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete
(4) Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga 54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike isikutega. Kõik juriidilise isiku tunnused: vara, sõlmida lepingud, olla kohtus pooleks jne Originaarne haldusekandja. Käsutab algset võimu. Tema eksistents ja võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. Riigil on kompetentsi jaotamise kompetents Riik täidab ise haldusülesandeid oma ametiasutuste ja haldusorganite kaudu vahetu riigihaldus ministeerium amet, inspektsioon, maavalitsus hallatav riigiasutus Riik annab teatud osa haldusülesannetest üle iseseisvatele õigussubjektidele - avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja ka eraõiguslikele isikutele kaudne riigihaldus 55
annaabi.ee 
