Põiki läbi hoone ulatub suur saal, kuhu omal ajal oli koondatud von Neffi kunstikogu osa: Milo Venus, Nikolai I ja Neffi enda büstid. 6 Historitsism 19. saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks aga Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eritleda neid kahte liini silmas pidades. Klassikaline tüüp ühendab mitmesuguseid järelklassitsistlikke, neorenessanslikke, neobaroklikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslik- romantilise tagapõhjaga lahendusi
-30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eristada, pidades silmas neid kahte liini. Klassikaline tüüp ühendab mitmesuguseid järelklassitsistlikke, neorenessanslikke, neobaroklikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslik-romantilise tagapõhjaga lahendusi
1620. aastal sõitis van Dyck, Buckinghami hertsogi vanna õhutusel, esimest korda Inglismaale. Seal töötas ta James I õuemaalijana. Ent isa surm tõi ta 1623. aastal tagasi Antverpeni. Peale isa matuseid otsustas ta viivitamatult Itaaliasse sõita nagu Rubens oli soovitanud. Itaaliasse peatus ta peamiselt Genovas. Seal viibides uuris ja jäljendas ta Veneetsia meistreid Tinterettot, Veroneset ja ennekõike oma suurimat inspiratsiooniallikat Tiziani. Tutvumine Tiziani töödega avaldas suurt mõju tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel. Elatist teenis van Dyck enamasti portreede maalimisega, mis panid aluse tema kuulsuseleportreemaalijana. Kõige täiuslikumad ja meisterlikumad pildid loob van Dyck viie aasta kestel mis ta kodumaal veedab. Oma nii-öelda flaami perioodil loob ta rea suuri altarimaale, millest võib esile tõsta ,,Madonna põlvitavate annetajatega"
Kuna maale lõuendil peeti üldiselt kunsti mitte üheks vaid ainsaks tõeliseks ilminguks, pidasid nabiid alaväärtuslikuks maalimist paneelidele, mida võis hiljem paigutada üldisesse dekoratiivsesse skeemi hõlmates erinevate kunstiliikide teoseid. Samasugune teadlik eksperimenteerimine toimus ka dekoratiivsetes kunstides. Juugend- disainerid püüdsid luua väljenduse kaasaegsemat viisi hoidudes ajalooliste stiilide "rüüstamisest". Leidmaks inspiratsiooniallikat ornamentidele pöördusid nad looduse poole. Juugend-disainerid püüdsid summutada historitsismi ja naturalismi ammendunud kliseesid mitte loogikaga vaid "bio-loogikaga". Elu ja orgaanilise maailma võlu pidi eemale peletama mineviku stiilide vaimud. Looduslike vormide kasutamisel dekoratsioonis olid juba vanad traditsioonid lääne kunstis, kuid seda oli kasutatud enamasti esinduslikkuse suurendamiseks. Juugendis oli lähenemine hoopis teine
See ongi rituaali algne olemus, mida siianigi praktiseeritaks, et kord aastas Jumalale üks sokk ohverdada. Inimkonnal on olnud palju kuradeid. Satanistliku rituaali läbiviimine ei hõlma deemonite kutsumist. Seda teevad vaid need, kes pelgavad jõude, keda nad välja kutsuvad. Arvatakse, et deemonid on pahatahtlikud vaimud, kel on omadus nendega kokkupuutunud inimeste või ka esemete käekäiku halvemusele suunata. Kreekakeelne sõna demon tähendab kaitseinglit või inspiratsiooniallikat ning võite kindlad olla, et just hilisemad teoloogid ,,aretasid" neist olenditest terveid ebardlike paharettide leegione. Hüvakäeraja ,,maagide" arguse tunnuseks on see, et nad kutsuvad oma rituaalides välja üksiku deemoni (kes on tõenäoliselt mõni Põrguvalla ,,pailaps") oma ülesandeid täitma. Tõenäoliselt sellepärast, et deemonit, kes on üksnes Saatana tallalakkuja, on lihtsam kontrolli all hoida.
Stalini surma järgselt julgeolek väga intensiivselt kogus andmeid elanikkonna meeleolude kohta. Paljud inimesed tundsid siiski ka kergendust, diktaatori surm oli märk sellest, et võib hakata midagi muutuma. Stalin maeti 9.märtsil 1953 Punasele väljakule. Hakati kohe kõnelema ka mälestusmärgist, kuidas tuleb tema mälestust jäädvustada, tuldi välja hiiglasliku panteoni ideega. Ka kirjanikud tundsid muret, et mis nende loomingust edasi saab- pole enam senist inspiratsiooniallikat. Stalin sai koha Lenini kõrval mausoleumis, sellest sai Lenini-Stalini mausoleum. Privaatsem kamber talle kauaks ei jäänud. Nikita korraldas matuseid, kuid olukorraga ei rahuldunud, 1961 pimedal ööl tema korraldusel julgeolekusõdurid ja ohvitserid eraldasid Lenini ja Stalini balsameeritud kehad ja Stalin maeti Kremli müüri äärde maha. Sula-aja NSVL 1953-1964 1. Stalini surma järgne „uus kurss“ 2. Hruštšovi ainuvõimu kindlustumine 3