Hetkel on Eesti kõige suurem trammiteede projekteerimisfirma AS Merko Ehitus. AS Merko ehitus projekteerib ja ehitab riigihanke tulemusena tähtsamaid töid trammiliinil nr 4 ning Pärnu mnt depoteede rekonstrueerimist koos teede betoonaluse valmistamisega. Projekti eelarveks oli planeeritud 22,76 miljonit eurot. Lisaks tegeleb trammiteede projekteerimisega ja ehitusega ka veel sellised firmad nagu: AS Nordecon,- RTE AS,-Leonard Weiss Gmbh & Co,- Lemmikäinen Eesti AS,-AS Teede REV-2,- KMG Inseneriehitus ning Ratatek OY (Joonis 2). [4] [5] Joonis 2. Trammiteede ehitus Tallinnas 6 5. KOKKUVÕTE Eestis on trammiteed vajalikud eelkõige rahvarohketes linnades. Tramm on kiire transpordivahend liikumiseks linnas. Trammid ei saasta loodust, kuna kasutavad liikumiseks elektrienergiat. Kuna
drenaazi ja ventilatsiooni. [1] KOKKUVÕTE Nagu eelpool sai mainitud on olemas erinevat sorti niiskusi mille eest on vaja hoonet või rajatist kaitsta. Selleks on olemas erinevad hüdroisolatsiooni materjalid, mida kasutatkse olenevalt niiskuse liigist ja kui konstruktsioonilised ja keemilised omadused lubavad, siis võib kasutada ka erinevaid hüdroisolatsiooni materjale või süsteeme koos. KASUTATUD KIRJANDUS: [1] www.langeproon.ee, Langeproon Inseneriehitus, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.langeproon.ee/index.php?p=tooted. [Kasutatud 3.veebruar, 2014]. [2] www.anmeri.ee, Anmeri OÜ, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.anmeri.ee/files/hoonetehydro.pdf. [Kasutatud 3.veebruar, 2014]. [3] www.betoonimeister.ee, Betoonimeister AS, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.betoonimeister.ee/hinnakiri. [Kasutatud 3.veebruar, 2014]. [4]www.kiilto.ee, Kiilto Ehitus AS, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.kiilto
Rooma maailmavaate aluseks on sõda, näiteks Romuluse isa oli sõjajumal Marss. Roomlased võtavad kreeklastelt palju üle: kuidas ehitavad, jumalad. Ühiskondlikud hooned on väga olulised, nt Basiilika, lõbustusasutused, Amfiteater, kus oleksid gladiaatorite võistlused, teed, termid (tänapäeva mõistes spad). Näiteks triumfikaar, milles väljendub Rooma sõjakus. Arhitektuur peab toetama põhimõtet, et meie oleme nii võimsad ja uhked. Teiseks tunnuseks on inseneriehitus. Tulevad kasutusele uued materjalid ja uued ehitustehnilised võtted. Ehitised on väljast ilusad ja seest mitte. Rooma linna võrreldes siis Rooma tänavad on ebaregulaarsed ja mitte sirged. Teisel sajandil eKr imestataksegi, kuidas saab Euroopa pealinna tänavad olla nii risti-rästi. Rooma foorum on turuplats. Rooma oli ära jaotatud keisrite vahel. Tavalised hooned, nagu näiteks kohtuhoone, nägid välja nagu tempel. Rooma on väga baroki stiilis. Hästi on säilinud praeguse
triumfisambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Kuna Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad eelpoolnimetatutelt üle nii ehitistüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Roomlaste ehituskunsti iseloomustamiseks sobib kõige paremini määratlus – inseneriehitus, sest roomlased olid esimesed, kes nägid puhtinseneriehitusteski arhitektuuriobjekte. Rooma tempel sarnanes nii kreeka kui ka etruski templiga Nagu Kreekas, nii on need Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Erinevalt kreeka templist ei asetse rooma tempel stülobaadil vaid poodiumil, kuhu pääseb ainult esiküljel oleva trepi kaudu (ka etruski tempel seisis poodiumil, kuhu viis trepp esiküljelt). Ilmselt etruski eeskujul on
Ehitustootluse instituut (ehitusökonoomika ja -juhtimise õppetool): Roode Liias, Kristo Tuurmann. Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus, Lembit Kurik. Uurimisraporti erinevate peatükkide kirjutamisel on osalenud järgmised isikud: Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Kristo Tuurmann, Priit Haug, Roode Liias, Priit Langeproon (OÜ Langeproon Inseneriehitus), Oliver Orro (Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitse osakond), Leele Välja (Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond), Karl Õiger, Georg Kodi, Simo Ilomets, Lembit Kurik. Uurimisraporti sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke ja korteriühistute esimehi- naisi oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Säästva Renoveerimise Infokeskus,
a. eKr. - 476. pKr ), mil Rooma vallutused laienesid üle terve Euroopa. 4. saj. jagunes Rooma riik kaheks: Ida - Rooma ja Lääne -Rooma riigiks. Viimase langemine 476. a. tähistab ühtlasi antiikaja lõppu ja keskaja algust. Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile. Nendelt võtsid nad üle nii ehitistüübid, kui ehituskonstruktsioonid, kohandades ja täiustades neid. Roomlaste ehituskunsti iseloomustamiseks sobib kõige paremini määratlus- inseneriehitus, roomlased olid esimesed, kes nägid puhtinseneriehitusteski arhitektuuriobjekte. Insenerlikke teadmisi rakendati ehitustegevuses väga jõudsalt. Ehitistüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid. Nagu Kreekas, nii on need Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Erinevalt kreeka templist ei asetse rooma tempel stülobaadil vaid poodiumil, kuhu
annaabi.ee 
