Mehaaniline tõrje laiaks litsauda, tõmmata võrse otsast ära. Läbipaistev, tagumik uppis, nina maas. 2. Kiduuss (lk83) ise teda ei näe aga näeb moodustusi juurtel. Külvikord. Kui on siis aastaid ei tohi seal enam midagi kasvatada. Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita. 3. Ripalane - (lk83) terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes pähikutest mahla. 4. Hernekärsakas (lk86) lehed on nagu kolhoosi lehmades kõrvad vanasit. Lehed äärest auklikud. 5. Hernemähkus (lk87) Herneuss. Sööb herne vilju kaunas. Varastes külvides pole nii palju. 6. Maakirp (lk88) Hüppavad kui sõrm juurde panna. Kahjustavad
Putukad ei suuda üldiselt rikkuda viimistletud puitu (värvitud, lakitud, vahatatud, immutatud jms). Seega saab materjali kahjurputukate eest kaitsta katmise ja immutamisega kas laki, õlivärvi, tärpentiniga segatud vaha, formaldehüüdvaikude või siis spetsiaalsete antiseptikutega. Puidu pinna töötlemine ei hävita küll jubaolemasolevaid vastseid puidus, kuid kaitseb uue nakkuse eest. Kahjustatud ehituspuitu on tarvis töödeldaputukaid hävitavate kemikaalide ehk insektitsiididega. Väiksemaid esemeid on võimalik töödelda ka mittekeemiliselt kas külmutamise või kuumutamisega. Külmutades hoidke puitu 20? juures vähemalt 72 tunni kestel. Kui puitosad on suuremad (paksemad kui 5 cm), tuleb külmutamisaega pikendada. Kuumutamisest on abi, kui seda saab teha temperatuuril 5060 ?C vähemalt 6 tunni kestel. Ent kuumutamine võib kahjustada eseme viimistlust, puit kuivab siis liigselt ja võib praguneda. Tugevasti kahjustatud puitosad tuleks välja vahetada
Putukad ei suuda üldiselt rikkuda viimistletud puitu (värvitud, lakitud, vahatatud, immutatud jms). Seega saab materjali kahjurputukate eest kaitsta katmise ja immutamisega kas laki, õlivärvi, tärpentiniga segatud vaha, formaldehüüdvaikude või siis spetsiaalsete antiseptikutega. Puidu pinna töötlemine ei hävita küll juba olemasolevaid vastseid puidus, kuid kaitseb uue nakkuse eest. Kahjustatud ehituspuitu on tarvis töödelda putukaid hävitavate kemikaalide ehk insektitsiididega. Väiksemaid esemeid on võimalik töödelda ka mittekeemiliselt kas külmutamise või kuumutamisega. Külmutades hoidke puitu 20º juures vähemalt 72 tunni kestel. Kui puitosad on suuremad (paksemad kui 5 cm), tuleb külmutamisaega pikendada. Kuumutamisest on abi, kui seda saab teha temperatuuril 5060 ºC vähemalt 6 tunni kestel. Ent kuumutamine võib kahjustada eseme viimistlust, puit kuivab siis liigselt ja võib praguneda. Tugevasti kahjustatud puitosad tuleks välja vahetada
Kahjustused Haigused Võrsevähk Hahkhallitus Seenhaigused Haiguste tõrje Haigestunud oksad tuleb välja lõigata ja põletada. Tugevalt nakatunud istandikes on kasutatud edukalt ka fungitsiide enne õitsemist või õitsemise ajal. Leida preparaadid ja maksumus! Kahjurid Lehetäid Liblika röövikud Viljapuu-tupslase röövikud Tutt- ja lehevaksikud Kahjurite tõrje Kahjureid saab tõrjuda edukalt insektitsiididega. Leida preparaadid ja maksumus! Rajamine Maa ettevalmistamine Rajamisega alustatakse istutusaastale eelneval sügisel ja sügisene maaharimine sõltub eelkultuurist. Eesti mullastik-klimaatilistes oludes on soovitatav sügiskünd teha oktoobri lõpuks. Hilisem künd on küll toitelementide väljauhtumise seisukohalt soositum, aga kuna muld on novembris optimaalselt märjem on künniolnud keerukamad ja künni kvaliteet võib olla halvem. Marjaistandiku puhul piisab 22-25 cm künnisügavusest
Põhjalikult dokumenteeritud õnnetused kemikaalidega annavad olulist teavet aine mürgisuse kohta. Sama annab ka töötajate eksponeerumine mingile ainele nende töökohal, kui monitooring ja protokollimine on heal tasemel. Monitooringusse kuulub kindlasti potensiaalselt toksilise aine ja tema metaboliitide kontsentratsiooni määramine kehavedelikes ning patoloogiliste muutuste biokeemiliste indikaatorite kasutamine. Näide:fosfororgaaniliste insektitsiididega kokkupuutuvatel põllumeestel koliinesteraasi inhibeerimise astme määramine veres. Selliste andmete saamine keeruline ja harva täielik. Katsed vabatahtlikega. Aine ei saa olla tugevalt toksiline ning eksponeerumise aste peab olema väga madal, mis küllaldane vaid metabolismi ja ladestumise uurimiseks. Ülimalt olulised võimalikult tundlikud biomarkerid. Loomkatsed: Kuigi inimestega seotud toksilisuse andmed on kõige ideaalsemad, pole neid mitte
Vaadates geeni taset - juhul, kui heterosügoot on kõrgeima kohanemusega, ongi tegu geneetilise piiranguga. AD võib olla ebatäiuslik arenguliste piirangute tõttu. Pleiotroopsed effektid on hästituntud juba bakterigeneetikast: mingi geen mõjutab enam kui üht fenotüübilist tunnust. Ja kui vaid üks neist on adaptatiivne ja teised kahjulikud, siis tuleb eeldada mingit tasakaalu. On väga huvitavaid näiteid. Austraalias on üks lambaid kahjustav kärbes. Selle tõrjel insektitsiididega tekkis adaptatsioon - mutant, mis on resistantne selle konkreetse instektitsiidi suhtes. Alul käis sellega kaasas kehakuju asümeetria - mitte nii tugev, et see oleks takistanud valikut resistentsuse kasuks. Ja siis, pikema aja möödudes, hakkasid ilmselt tekkima uued mutasioonid, mis säilitasid resistentsuse, kuid taastasid kehakuju. Ja uurimine näitas, et need kompensatoorsed muudatused olid hoopis teistes lookustes, kui algne, resistentsust tagav, kuid asümeetriat põhjustav mutatsioon
annaabi.ee 
