lõpp, looja Leon Battista Alberti, antiikvormid võetud range järjekindlusega: lamestatud rustikas fassaadile on antud vertikaalne liigendus kõigil kolmel korrusel esinevate antiiksete pilastrite näol. Leon Battista Alberti arhitekt, skulptor ja üks renessansi rajajaid. Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud. VÕRDLUS: Veneetsia palazzod on esinduslikumad ja rõhuvad ilule. (Palazzo Chieregati, Palazzo Loredan) 11. Ospedale (Spedale) degli Innocenti vaeslaste varjupaik, hea horisontaal- ja vertikaalrütm, mähitud lastega medaljonid. Majoolika glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor. 12. Santa Maria Novella kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360. Harmooniliste joonte ning geomeetriliste mustritega fassaad modelleeriti Leon Battista Alberti poolt. Fassaad valgest ja rohelisest marmorist. 13. Santa Croce Püha Risti kirik
lõpp, looja Leon Battista Alberti, antiikvormid võetud range järjekindlusega: lamestatud rustikas fassaadile on antud vertikaalne liigendus kõigil kolmel korrusel esinevate antiiksete pilastrite näol. Leon Battista Alberti arhitekt, skulptor ja üks renessansi rajajaid. Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud. VÕRDLUS: Veneetsia palazzod on esinduslikumad ja rõhuvad ilule. (Palazzo Chieregati, Palazzo Loredan) 11. Ospedale (Spedale) degli Innocenti vaeslaste varjupaik, hea horisontaal- ja vertikaalrütm, mähitud lastega medaljonid. Majoolika glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor. 12. Santa Maria Novella kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360. Harmooniliste joonte ning geomeetriliste mustritega fassaad modelleeriti Leon Battista Alberti poolt. Fassaad valgest ja rohelisest marmorist. 13. Santa Croce Püha Risti kirik
· Kombeõpetus 16 saj, kahvel, 15. saj. taskurätt. · suureneb ilmalike hoonete osakaal · Signeeritakse oma teoseid · muusikas ilmalikke laule rohkem VARARENESSANSI ARHIDEKTUUR · Rooma eeskujul võetakse kasutusele ümarkaar, silindervõre, sambad jne. · Rustika - tahumata kiviplokid (jämedalt töödeldud) Palazzodel rõhutati horisontaalselt joont. · Filippo Brunelleschi (1377-1446) "Hüljatud laste kodu" (Ospedale degli Innocenti) · Firenze toomkiriku kuppel · Kunstikeskuseks Firenze, suurimad kunsti tellijad Medicite perekond (tähtsad positsioonid) · Pazzi kabel, Santa Croce kiriku juures · Leon Battiste Alberti (1404-1472) · Santa Andrea kirik · Donato Bramante Tempietto (1444-1514) · Planeerib peetri kirikut Roomas, nurgakivi 1506, tema tööd jätkab Michelangelo 1547, kes lihtsustab kogu projekti ja uue kupli mudeli, töö valmis 17. saj. alguseks.
selle ideaali esimesena. Kuppel oli oma aja suurim tellinguteta ehitatud tarind. Väliskest toetub paksemale sisekestale, mis moodustab selle tugiplatvormi. Katusekivid laoti marmorribade vahele isetoetuvalt kalasabamustris selle tehnika kopeeris Brunelleschi Rooma Pantheonist. Uus, puhtrenessansipärane vorm on San Lorenzo kirik Firenzes antiiksed detailid on kaunistatud rikkaliku ornamentiikaga. Firenze Leidlaste kodu (Ospedale degli Innocenti) fassaadi ilmestab peentele korintose sammastele toetuv kaaristu. Brunelleschi leidis, et hea arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid, mida saab tuletada antiikarhitektuurist. 5 VARARENESSANSI SKULPTUUR ITAALIAS Alates 15. saj. iseseisev kunstiliik. Muutused pole väga kiired. Quattrocento meistrid võtsid
ideaali esimesena. Kuppel oli oma aja suurim tellinguteta ehitatud tarind. Väliskest toetub paksemale sisekestale, mis moodustab selle tugiplatvormi. Katusekivid laoti marmorribade vahele isetoetuvalt kalasabamustris – selle tehnika kopeeris Brunelleschi Rooma Pantheonist. ● Uus, puhtrenessansipärane vorm on San Lorenzo kirik Firenzes – antiiksed detailid on kaunistatud rikkaliku ornamentiikaga. ● Firenze Leidlaste kodu (Ospedale degli Innocenti) – fassaadi ilmestab peentele korintose sammastele toetuv kaaristu. ● Brunelleschi leidis, et hea arhitektuur peab kasutama „õigeid“ proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid, mida saab tuletada antiikarhitektuurist. VARARENESSANSI SKULPTUUR ITAALIAS ● Alates 15. saj. iseseisev kunstiliik. Muutused pole väga kiired. Quattrocento meistrid võtsid antiikskulptuuri eeskujuks ainult üksikute detailide käsitlemisel. 15. saj. itaalia plastikat
Rõhtjõudude vastuvõtu kindlustas ta tõmbevöö ning ümber kuplit kandva kaheksatahuka ehitatud kabelitega. Viimastele jäi kanda omalaadne tugipiilarite ülesanne. Monumentaalne kuppel valitseb võimsa dominandina linna, olles vääriliseks monumendiks renessansiajastu universaalsete loomevõimetega inimesele. Kui Firenze toomkiriku kupli lahenduses kasutas Brunelleschi veel gootikast pärinevaid võtteid, siis tema järgmiste tööde Ospedale degli Innocenti (Leidlaste kodu, 1421-44) ja Pazzi kabeli (1431-33) arhitektuuris ilmnesid juba ainult renessansile iseloomulikud jooned. Hoonete peamiseks kujundusmotiiviks said kaaristu ja portikus. Ospedalei degli Innocenti väljakupoolne kerge ja mänglev arkaad on vararenessansi üks stiilipuhtamaid näiteid, mis paljudele hilisematele arhitektidele otsest inspiratsiooni jagab. Pazzi kuppelkabeli fassaad on innustust saanud antiigist, kus fassaadil kasutatud triumfikaare motiiv on ühendatud portikuse
annaabi.ee 
