Vöötohatise epidemioloogia Eakad Immunosupressioon (HIV/AIDS, leukeemia, lülfoom, kemoteraapia) Täiesti tervetel noortel Soodusteguriteks traumad, UVK, kiiritusravi Saksamaal levimus 22:10000 > 70 a 65:10000 Läbipõdemisel haigus ei kordu Kliiniline pilt Eakatel algab valu ja põletustundega kahjustunud närvi alal 1248 h hiljem lööbimine Lastel ja noortel valu harva Lööve ühepoolne, konkreetset nahapiirkonda innerveeriva närvi alale Vähene kehatemp tõus, regionaalsete LS turse ja valulikkus Nekrootiline ja sekundaarne vorm paranevad armistumisega Sakraal ja perineaalnärvide kahjustuse korral kõhukinnisus, uriinipeetus, pseudoiileus Haaratus torakaalnärvid 53% tservikaalsed harud 20% n ophthalmicus 15% lumbosakraalsed närvid 11% Spetsiifline närvihaaratus N. ophthalmicus lööve ühel pool juustega kaetud peanahal, otsmikul, laugudel ja ninal laugude turse
Näo ülapoolel seevastu aga erilisi kahjustuse sümptomeid ei avaldu. Sageli kaob patsientidel võime kontrollida näolihaseid tahteliselt, kuid säilub võime tekitada tahtmatuid ehk spontaannseid emotsionaalseid ilmeid. Tsentraalse kahjustuse puhul esineb kahjustus näonärvi tuumadest kõrgemal asuvas motoorses korteksis (Kauba 2007: 41). Näo motoorsele tuumale saabuvad kiud ka ajukoorest. Näo ülemise poole lihaseid innerveeriva nukleuse ajukoorelt tulevad kiud innerveerivad motoorset tuuma bilateraalselt, samas kui innervatsioon suu ümber olevatele lihastele tuleb tuumale kontralateraalselt. Kui haiguskolle hõlmab ainult ühte hemisfääri, siis on ainult halvatusele kontralateraaslet paiknevad näolihased halvatud. Seda nimetataksegi tsentraalseks näonärvi halvatuseks, vastandina perifeersele paralüüsile või nõrkusele ( mida põhjustab näonärvi
Na+ Na+ A- A- Erutuse levik Erutus levib mööda neuronite ahelat alati ühes suunas : dendriit närviraku keha akson. Ühe neuroni akson asub vastu teise neuroni dendriiti vôi -keha. Erutuse ühesuunaline liikumine on tingitud sünaps'ide juhtivusest (sellest edaspidi). Erutus ei kandu kunagi üle naaberkiule. Närvi juhtivus vôib katkeda vigastuse (näiteks lihaseid innerveeriva kiu vigastus toob kaasa halvatuse, naharetseptoritega seotud kiudude vigastus naha tundetuse) vôi mõnede ainete toimel (novokaiin ja teised valuvaigistid; narkootilised ained). Ärritaja toimel tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina - tegevus- ehk aktsioonipotentsiaalina, mil rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu (teatud kohas, kust see edasi hakkab levima)
verega. (Aort-arterid-arterioolid-kapillaarid-veenulid-veenid-2 õõnesveeni) . 38. Südame erutusjuhtmesüsteem Südame erutusjuhtesüsteem – tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. 39. Veresoonte jaotus Klassifikatsioon. Veresooned jagunevad ehituse, jämeduse ja kulu põhjal arteriteks, veenideks ja kapillaarideks. Arter on veresoon, mida mööda veri voolab südamest eemale. Arterites(v.a.kopsuarter) voolab hapnikurikas ja CO2 vaene veri. Veen on veresoon, mida mööda veri voolab südame suunas. Veenides(v.a. kopsuveen) voolab CO2, kuid väratiringe soontes ka toitainetest küllastunud veri
kaetud epikardiks nimetatava serooskestaga ja seestpoolt endokardiga. Südame erutusjuhtesüsteem tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. Südamepaun süda on sopistunud analoogiliselt kopsude serooskestalisse kotti, mida nim. südamepaunaks ehk perikardiks. Südamepaun jaguneb välimiseks ja sisemiseks seroosseks perikardiks. Südamepauna katab väliselt rinnakelme 20. Veresooned mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide
doc 16 glükolüütilistes lihaskiudes) → rohkem müofilamente → lihase ø suureneb → maksimaalne lihase kokkutõmbejõud suureneb (NB! Anaboolsed steroidid – soodustavad skeletilihaste kasvu) Lihase atroofia - tuleneb lihase ebanormaalselt vähesest aktiivsusest - lihaskiu läbimõõt väheneb ja tulemusena alaneb ka lihase maksimaalne kokkutõmbejõud - põhjuseks nt. lihaskahjustus v. seda lihast innerveeriva närvi kahjustus 4.11. Lihase väsimise olemus ja põhjused. Lihase maksimaalne kokkutõmbejõud väheneb - tekib pikenenud ja kurnavast lihase tööst Põhjused: - ATP varude vähenemine - energiaallikate lõppemine (süsivesikud!) - sarkoplasmaatilisest retiikulumist vabaneb liiga vähe Ca +2 võimalik põhjus ka - liigne piimhappe kogunemine lihasse, vähene treenitus, lihasvigastus. Meh. surve lihaskiududele võivad põhjustada mikrokahjustusi. 4.12
epikardiks nimetatava serooskestaga ja seestpoolt endokardiga. Südame erutusjuhtesüsteem tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. Südamepaun süda on sopistunud analoogiliselt kopsude serooskestalisse kotti, mida nim. südamepaunaks ehk perikardiks. Südamepaun jaguneb välimiseks ja sisemiseks seroosseks perikardiks. Südamepauna katab väliselt rinnakelme. Veresooned veri voolab organismis ringivalt. Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte alaosa: 1) väikest ehk kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja
kaetud epikardiks nimetatava serooskestaga ja seestpoolt endokardiga. Südame erutusjuhtesüsteem tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. Südamepaun süda on sopistunud analoogiliselt kopsude serooskestalisse kotti, mida nim. südamepaunaks ehk perikardiks. Südamepaun jaguneb välimiseks ja sisemiseks seroosseks perikardiks. Südamepauna katab väliselt rinnakelme 21. Veresooned mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide
annaabi.ee 
