kadedus, 3. viha, 4. laiskus, 5. kitsidus, 6. liiderdamine, 7. eksimused katoliku kirik oli keskajal väga rikas 1. suured maatükid 2. annetused 3. kirikumaks 4. kiriklik ametlik müük Kirik keskajal Varakeskaeg kujunes kirikuorg valitsevaks sai katoliku kiriku õpetus kujunes paastiriik Kõrgkeskaeg vastuolud ilmaliku ja kiriku võimu vahel katoliku kirik eraldub õpetusest ÕIGEUSK tegutsevad ketserid, kelle vastu võitleb kirik inkvisitsiooniga kujunevad vaimulikud ordud kloostrid katoliku kirik alustav ristisõdu kiriku mõju vähenemine Hiliskeskaeg reformatsioon ehk usupuhastus Saksamaal M. Luther vastupanureformatsioon Ristisõdade kokkuvõtte + · ristisõjad sundisid islami usulisi tihedamalt koostööd tegema · Sõjad avaldasid Eurooplaste maailmapilti · tihenes kaubavahetus idamaade vahel · Euroopa käsitöömeistrid õppisid uute tootede tegemise võtteid -
ilmaliku võimu koondumine paavstide kätte ehk sisuliselt kogu Kesk-Euroopa kontrolli all hoidmine kirikute poolt. Ere näide sellele on Euroopat raputanud ristisõjad, milles „paavsti käeviipel“ astuti verisesse sõtta eesmärgiga panna rahvad vägisi uskuma seda, mida usuvad ka nemad. Ühiskond oli dogmaatiline ning inimestel, kes isegi üritasid oma avastusi propageerida, mis läksid vastuollu piibliga, pidid kokku puutuma rahva suure umbusuga ning inkvisitsiooniga, sest alates XII sajandist arendati välja tohutul hulgal piinariistu, mis pidid avalikku korda ja piiblipõhist elu tagama. Oleks õige järeldada, et inimeste omateadvus jäigi püsima madalal tasemel kogu ajastu vältel, mis omakorda lõppes XV sajandil alanud nõiajahiga, kestes pea kaks sajandit ja nõudes tohutul hulgal süütute inimeste elusid. Vaatamata muredele, mis tabasid Kesk-Euroopat, peame välja tooma ka
võimalik.) nõudis lihtsat eluviisi, kokkuhoidlikust, töökust. Õpetust nim kalvinismiks. Levis kiirest üle Euroopa ja muutis inimeste elulaadi. Keelati tantsud, mängud, laulmine, meelelahutus, värvilised riided, ehted. Kõik kandsid musta, käisid kirikus ja lugesid piiblit. Kalvinistid muutusid väga äärmuslikuks ja vaenulikuks teiste uskude suhtes. Mõnes mõttes hakkasid sarnanema inkvisitsiooniga Inglismaa 16. saj oli Inglismaa isoleeritud maa. Pärast Rooside sõda tulid võimule Tuudorid. Kuningaks sai Henry VII: 1509 a päris trooni Henry VIII sekkus oma poliitikaga Euroopa riikide siseasjadesse. Oli tugev valitseja.1534 a Inglismaa parlament võttis vastu kuninga survel supremaadiedikti, millega Inglismaa ütles lahti Rooma kirikust ja kuningast sai uue kiriku pea. Kiriku reformeerimine ei toimunud usu vaid kuninga isikliku soovi ja kasu pärast. Uus kirik:
võõrõpetuse väljakununemise ning teisitimõtlejate hävitamise. Teine suund oli katoliku kiriku sisenemine uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordu. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola. Kaasaegsete sõnul iseloomustas Loyola üleinimlik tahtejõud, terve mõistus ning võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Sattunud vastuollu Hispaania inkvisitsiooniga, läks Loyola Prantsusmaalane ning rajas Pariisis mõttekaaslaste ringi, mis sai ordu aluseks. Lisaks kolmele mungatõotusele võtsid jesuiisid veel neljandagi kohustuse, tõotades täielikult kuuletuda paavstile. Pihiisade, nõunike ja troonipärijate kasvatajatena jõudis jesuiidid mitmesse Euroopa kuningakotta. 1583. aastal saabusid jesuiidid ka Poola võimu alla langenud Riiga ja Tartusse. Tartu jesuiitide kolleegium oli ordu põhjapoolseim.
,,albiinlaste" vastu. Sellest kujunes Põhja-Prantsusmaa feodaalide sõjaretk Lõuna- Prantsusmaale, eesotsas Philippe Augustiga. Lõuna-Prantsusmaa vallutati ning see aitas kaasa Prantsusmaa tsentraliseerimisele, lõpuks kirik leidis, et nende sõdade tee ei ole see õige tee. 2) 13.saj alguses Innocentius III andis ketserite jälitamise ja uurimisõiguse vaimulikele, tekkis inkvisitsioon. Loodi ketserite kohus. Inkvisitsiooniga tegelesid eeskätt dominiiklased. Inkvisiitorite tegevus oli aktsepteeritavam viis kui ristisõjad, algas pealekaebamiste aeg. Kahtlusalune oli alati süüdi ning kui ta süüd eitas siis kasutati ka piinamist. Otsuse viis täide ilmalik võim mitte inkvisitsioon ise, inkvisitsioon vaid tuvastas süü. Haridus Ülikoolide kujunemine keskajal oli järkjärguline protsess, hariduse keskused olid seni Benediktiini kloostrid
" Ta nõudis lihtsat eluviisi, kokkuhoidlikkust, töökust. Õpetust nimetati kalvinismiks. J. Kalvin leidis poolehoidu eelkõige vaesemate seas. 1536. a. avaldas ,,Ristiusu õpetuse", mis oli esimene raamat reformitud kiriku ideoloogia kohta. Kalvinism levis kiirelt üle Euroopa ja muutus inimeste elulaadi. Keelati tantsud, mängud, laulud, meelelahutus, ehted, värvilised riided jne. Kalvinistid muutusid väga äärmuslikuks ja vaenulikuks teiste suhtes. Nad hakkasid sarnanema inkvisitsiooniga, nõudes teisitimõtlejate tuleriidale saatmist. REFORMATSIOON INGLISMAAL: 16. saj. oli Inglismaa isoleeritud riik, kuid 17. sajandiks muutus juba Euroopa keskpunktiks. Pärast Rooside sõda oli võimule saanud Tudorite dünastia ja valitsema hakkas kuningas Henri VII. Ta kehtestas range kokkuhoiupoliitika, parandas siseriiklikke suhteid, asutas Tähekoja(kuninga kohus poliitiliste vaenlaste vastu), tugevdas kuninga võimu. - 1509.a
Vega kirjutas intriigi- ja karakterkomöödiaid, mis olid väga populaarsed. Populaarsed olid ka mõõga- ja mantlikomöödiad põhinesid intriigil, tegelased olid mõõka ja musta keepi kandvad ülikud. Vega tõi püsiva tegelaskujuna sisse gracioso veiderdav ja vaimukusi pilduv härrasmehe teener, kes toob nalja ja satiiri näidendisse. Vega oli ka luuletaja. Tal oli kirev ja seiklusrikas elu. Cervantes nimetas Vegat looduse imeks, aga pärast läksid tülli, sest Vega tegi koostööd inkvisitsiooniga. Osas Vega näidendeis on rahvusliku ajalooga. Vega on tegelasteks valinud lihtinimesed, kollektiivne kangelane on rahvas. Vega rõhutab rahva loomulikku rikkumatust ja võrdleb lihtrahvast aadlike egoismiga. Vega pooldab demokraatiat. Sevilla täht (Lope de Vega) Kuningas kroonitakse. Teener küsib talt, kas naine on juba välja vaadatud ning pakub erinevaid kaunitare, kes kõik siiski kuninga külmaks jätavad. Kuningas armus ühte tõmmusse naisesse Estrella , keda silmas rongkäigul
1521. aastal sai ta sõjateenistuses olles raskelt haavata: kahurikuul purustas parema jala reieluu. Valesti kokku kasvanud luud murti uuesti lahti ning jalga venitati pikemaks, mis tollastes oludes ei erinenud palju piinamisest. Kogetud kannatused viisid Loyola usulise ärkamiseni. Ta loobus kogu oma varast ning suundus Pühale Maale moslemeid kristlusesse pöörama. Tõdedes, et misjonitööks napib tal teadmisi, pöördus Loyola tagasi Hispaaniasse, et astuda ülikooli. Sattunud vastuollu inkvisitsiooniga, lahkus Loyola Prantsusmaale ning rajas Pariisis mõttekaaslaste ringi, mis panigi aluse jesuiitide ordule. Jesuiitide ordu oli üles ehitatud rangele hierarhiale. Selle eesotsas asus eluaegne kindral, ,,must paavst", kel oli ordu üle absoluutne võim. Tema kõrval seisis admonitor, manitseja, kes hoidis iga kindrali sammu kriitika all. Lisaks kolmele mungatõotusele (vaesus, vallalisus, sõnakuulmine) võtsid jesuiidid veel neljandagi kohustuse, tõotades täielikult kuuletuda paavstile
annaabi.ee 
