narkootilised ained, antikolinergilised preparaadid, alfa- ja beeta-adrenergilised agonistid, alfa-antagonistid ja kaltsiumi blokaatorid. piiratud liikumisvõime, mis on seotud paljude haigustega (artriit, puusaliigese deformatsioon, südamepuudulikkus, halb nägemine, halvatus), on vanemaealiste inkontinentsi võimalik põhjus. kõhukinnisus ja roojamasside kuhjumine soolestikus. Väljakujunenud inkontinentsust on kuus tüüpi: stressi-, sund-, sega-, ülevoolu-, funktsionaalne ja mitteteadlik ehk reflektoorne inkontinentsus. Sageli võib ühel patsiendil olla korraga mitut tüüpi uriinipidamatust. Pingutus- ehk stressiinkontinentsus - tüübi kõige sagedasem põhjus on väikese vaagna lihaste toonuse langus ning seda esineb sagedamini naistel. Mõnel juhul võib see olla põhjustatud ka ureetra sulgurlihase puudulikust funktsioonist. Riskiteguriteks on
nii füüsilisi, psüühilisi kui ka sotsiaalsed probleeme. Uriinipidamatuse põhjused Üleminekueas naistest kaebab vähemalt iga neljas inkontinentsuse üle. Sel ajal tekkiv östrogeeni vaegus põhjustab nii tupe kui kuseteede limaskesta õhenemist ja verevarustuse vähenemist neis piirkondades. See omakorda kutsub esile vaagnapõhja anatoomilisi muutusi ja kusepõie talitluslikke häireid, mille tagajärjeks võivad olla inkontinentsuse nähud. Pensionieas ja pärast seda esineb inkontinentsust mõlemal sugupoolel võrdselt. Meestel tekitavad põiefunktsiooni häireid eesnäärmehaigused ja operatsioonid. Nii meestel kui naistel sagenevad ajuvereringehäired, mis halvendavad põie normaalset täitumis- ja tühjenemisfunktsiooni. Inkontinentsus on probleemiks, sest nõuab kulutusi mähkmetele, soodustab lamatiste ja põiepõletike teket. Inkontinentsusega haigele põhjustab haigestumine nii sotsiaalseid kui ka psühholoogilisi probleeme. Haige hakkab
Inimene näiteks ei mäleta, millal ta käis tualetis. Võib muutuda inkontinentseks, ta ei tunne ära täis põie, või ei oska reageerida. Ei suuda öösiti tualetti üles leida (desorientatsioon). Inimesed võivad valimatult eritada voodisse/põrandale (meeltesegadus). Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Õppimispuue Õppimispuudega inimesed on definitsiooni kohaselt aeglased õppijad. Vanasti peeti inkontinentsust möödapääsmatuks. Tänapäeval tänu abistamisele ja käitumusliku kohandamise tehnikate kasutamisele saavutanud kontinentsuse urineerimisel ja roojamisel. Teadvusetus Teadvusekaotus toob kaasa võimetuse reageerida täis põiele või soolestikule. Inimene muutub sõltuvaks teisest, kes peavad hoolitsema uriini ja rooja organismist väljutamise eest. Õde peab neid toiminguid sooritama nii, et need ei solvaks patsiendi inimväärikust.
· Tihket toitu 20. Uriinipidamatus ja inkontinents neuroloogilistel haigetel Uriinipidamatus ehk inkontinents ehk kogumishäire. Kusepõis ei ole võimeline uriini koguma ja teatud aeg hoidma. Tekivad põielihase tahtmatud kokkutõmbed. Sümptomitest on iseloomulikud pakiline, sage ja öine urineerimisvajadus ning sealjuures väljuvad uriini kogused on väikesed. Puudub või on kahjustatud peaaju kontroll kusepõie tegevuse üle. Eristatakse tõelist ja mööduvat inkontinentsust. 21. Ravi- ja õendustegevus põiehäirete korral Medikamentoosne ravi Vedelikubilansi jälgimine Hea hügieen Abivahendid pidamatuse raviks Käitumisteraapia Vaagnapõhjalihaste treenimine Elustiili muutmine Invasiivsed meetodid Õenduspedagoogika
vaheaegu poole tunni võrra, kuni saavutatakse optimaalne vahe( 2-4 tundi) olenevalt neuroloogilise kahjustuse ulatuslikkusest. Vaagnapõhjalihaste treenimine Parandab vaagnapõhjalihaste jõudlust ja vastupidavust Pärsivad reflektoorset põietühjenemist Vähendavad inkontinentsuseperioode Oluline on kontraheerida õigeid lihaseid ! Valesti tehtud harjutused võivad inkontinentsust süvendada. Invasiivsed meetodid Kusepõie kateteriseerimine Suprapuubiline tsüstoom 18 Puhas enesekateteriseerimine (PEK) Millist invasiivset meetodit kasutada? Esmane võiks olla PEK Kui on vajalik paigaldada püsikateeter( pikemaajaliseks kasutamiseks) eelistada epitsüstoomi Püsiva kateetri paigaldamisel eelistada 100% silikoonkateetrit Kõik meetodid on muudetavad ( epitsüsto vahetada PEK vastu)
Uriinipidamatusega haige Anamnees on kogu uurinu nurgakivi. Anamneesis tuleb välja selgitada need momendid, millal toimub tahtmatu urineerimine. Kas see on selgesti tingitud pingutusest, kas patsient tunneb, urineerimistungi, milline on uriinijuga. Vaja on välja selgitada ka varasem uroloogiline anamnees. Oluline on teada patsiendi teisi haigusi ja eriti nende puhul tarvitatud ravimeid, mis võivad olla uriinipidamatuse põhjustajaiks. Inkontinentsust tekitavad näiteks mõned kiiresti toimivad diureetikumid ja mõnikord kõrgvererõhu ravimiseks kasutatavad ganglionblokaatorid. Kliinilistel uuringutel tuleb erilist tähelepanu pöörata patsiendi ülekaalulisusele kui ühele inkontinentsust soodustavale tegurile. Genitaalsfääri nahalööbed võivad kaudselt osutada inkontinentsusele. Günekoloogilistes uuringutes võib ilmneda vaagnahaliste lõtvus jne. Meestel tuleb uurida eesnäärme seisundit