Tema loomingu paremik ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid on säilitanud oma tähenduse ka hilisemate aastakümnete murrangulistes sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Eduard Bornhöhe sündis 17.veebruaril 1862.aastal Rakvere lähedal väikeses Kullaaru mõisas. Paari aasta pärast siirdus perekond Inju mõisa. 1870.a asusid Brunbergid elama Tallinna, kus 8aastane Eduard pandi õppima algkooli. Järgnenud õppeajal kreiskoolis osutas nooruk tähelepanuväärivalt andekust, paistes eriti silma oma kirjandite, joonistusande ning musikaalsusega. Selle kõrvalt tegeles ta ka agaralt spordiga käis matkamas, uisutamas ning harrastas jalgrattasõitu ja oli samuti innukas maletaja. Noorena ilmusid trükis tema mõningad
madalatena. Jällegi olid valdavad ebasümmeetrilised kompositsioonid, mis oli kasulik ka hoonete funktsionaalseks jaotamiseks elu- ja majanduskorpusteks. Huvitav ebakõla oli ka fassaadi ja siseruumide vahel: sümmeetrilise fassaadi taga võis olla ebasümmeetriline 5 ruumiplaneering ja vastupidi, mis oli tavaline kogu historitsismi perioodi vältel. Kõige paremad näited neorenessansist on Muuga (Joonis 4) ja Inju mõis (Joonis 5). Sajandi lõpus sai aga populaarsemaks toretsev neobarokk, mille esinduslikud näited on Puurmani (Joonis 6), Uderna ja Malla mõis. Muuga kuulus Carl Timoleon Neffile, Peterburi Kunstiakadeemia liikmele, ühele menukamale tolle aja baltisaksa kunstnikule, kes mõtles mõisa omandades ka oma antiik- ja itaalia renessansimeistrite koopiate paigutamisele. Selleks sobiski hästi Muuga itaaliapärane palazzo
elutegevusest.Eduard Bornhöhe sündis 5. veebruaril aastal 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Ta isa oli seal valitseja ja aidamees. Ta ema, kes oli Eduard Vilde tädi, oli luulearmastaja inimene. Eduard Bornhöhe ise oli 12-aastaselt väga huvitatud maalikunstist ja muusikast ning hingepõhjas oli tal soov saada kunstnikuks. 3 2.1 Elulugu 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Kümneaastaselt läks Bornhöhe Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis. Peale kooli lõpetamist andus ta rändamiskirele ja hakkas kiiresti ameteid vahetama. Ta oli lühikest aega joonestaja maamõõtjate juures ja siis Peterburi kaubakontoris õpilasena. Kaks aastat töötas Bornhöhe Kaunases raudteekontoris.
Eduard Bornhöhe elulugu Eduard Bronhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 5.veebruaril 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Tema isa oli seal valitseja ja aidamees, ema oli luulearmastaja inimene ja sealhulgas Eduard Vilde tädi. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a
koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Tugeva loomupärase andega autorina, kuulub Bornhähe 19. sajandi lõpu kirjanduse eredamate kujude hulka. (1. Eesti kirjanduse ajalugu, lk 463) Elulugu Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 17. veebruaril 1862 Virumaal, väikeses Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Kullaaru mõisa ei jäänud ta koos perekonnaga aga kauaks elama. Nad siirdus 1865. aastal elama Viru-Jaagupi kihelkonda, Inju mõisa. Seal töötas Bornhöhe isa Jaan aidamehena, kuid ka kohaliku külakooli õpetaja ja vallakirjutajana. 1870. aastal asus Perekond elama Tallinna. Bornhöhe oli saanud kodus esimest kirjaõpetust ja omandanud mõningaid algteadmisi saksa keeles, seega otsustati 8-aastane Eduard õppima panna Kentmanni saksa algkooli. Poisi üldisele kujunemisele avaldas suurt mõju luulemeelne ja lauluarmastaja ema Mai. Algkoolist siirdus Bornhöhe kaks aastat hiljem kreiskooli, kus ta
oli tal soov saada kunstnikuks. Tema andi tunnistas ka ta ristiisa professor Gebhard ning lubas tal võimaldada priikooli Düsseldorfi akadeemias. Kuid kunstnikuks Bornhöhe ei hakanud, oma joonistusandi kasutas ta ajaviiteks ja hiljem ka tööl arhitektide, maamõõtjate ja saksa ajakirjade juures. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Kümneaastaselt läks Bornhöhe Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õppis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille lõpetas aastal 1877. Bornhöhel oli väga hea mälu, mis võimaldas tal nii algkoolis kui ka kreiskoolis kiiresti edasi jõuda. Peale kooli lõpetamist andus ta rändamiskirele ja hakkas kiiresti ameteid vahetama
Tema loomingu paremik --ajaloolised jutustused ja ennekõke jutustus «Tasuja» -- on avaldanud suurt üiskondlikku mõu mitte ainult esmakordse ilmumise ajal, vaid on sälitanud oma tätsuse ka hilisemate aastakünete pö ordelistes südmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises päandis. Eduard Bornhöe (kodanikunimega Brunberg) on südinud 17. veebruaril 1862. a. Rakvere läedal väkeses Kullaaru mõsas, kus ta isa Jaan oli aidameheks. Mõi aasta hiljem siirdus perekond Inju mõsa. Seal oli isa algul samuti mõsa aidameheks, kuid vastuolude tõtu mõsnikuga lahkus aasta päast lõlikult mõsateenistusest, hakates kohaliku küakooli õetajaks ja vallakirjutajaks. Baltimail toimus üeminek kapitalismile preisi teed mö oda, jäkjäguliste reformide kaudu, rohkete feo-daal-päisorjusliku korra jä anuste sälitamise tingimusis. See vastas balti-saksa mõsnike huvidele, kes pü udsid paratamatut
annaabi.ee 
