Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus nimetu KEEVITUS Referaat Olustvere 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Gaaskeevitus 4 1.1 Gaaskeevituse põhimõte 4 1.2 Injektorpõleti 5 1.3 Surugaasireduktorid 6 1.3.1 Hapnikureduktori skeem 6 1.4 Gaaskeevituse võtted ja asendid 7 2. Ohutusnõuded ja kaitsevahendid 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Keevitus- ehk liitmistehnoloogiad on väga laialdaselt kasutatavad nii kaasaegses masinaehituses, aparaaditööstuses kui ka ehituses.
Referaat Olustvere 2012 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Keevitusleek................................................................................................................................6 Keevitusleegi liigid.................................................................................................................... 8 Injektorpõleti............................................................................................................................10 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks..................................................................................... 13 Surugaasireduktorid.................................................................................................................. 14 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine....................................................................
.........................................................................4 Keevitusleek................................................................................................................................5 Keevitusleegi liigid.....................................................................................................................7 Oksüdeeriv leek..........................................................................................................................7 Injektorpõleti...............................................................................................................................9 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks.....................................................................................12 Surugaasireduktorid..................................................................................................................13 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine....................................................................
Kui keevitamisel asub keevitusvannis olev sulametall leegi keskmises tsoonis, saadakse keevisõmblus, mis ei sisalda poore, gaasi ega mittemetalseid lisandeid. Leegi selle osaga tulebki keevitada. Töötsoonis on temperatuur kõige kõrgem (3150ºC) punktis, mis asub tuuma otsast 3...6 mm kaugusel. Töötsoonile järgneb loit, mis koosneb süsihappegaasist, veeaurust ja lämmastikust. Selle tsooni temperatuur on tunduvalt madalam töötsooni temperatuurist ja on piirides 1200...2500ºC. Injektorpõleti Gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja saadakse põlevsegu, mille väljumisel keevituspõleti suudmikust ja süütamisel saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: 1
........................................................3 Üldskeem...................................................................................................4 Atsetüleen ja teised põlevgaasid.........................................................................5 Keevitusleek................................................................................................6 Keevitusleegi liigid......................................................................................7-8 Injektorpõleti............................................................................................9-10 Surugaasireduktorid.................................................................................11-12 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine............................................................13-14 Kokkuvõte.................................................................................................15 Kasutatud materjalid.................................................................
saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: 1. põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ja injektorita põletid; 2. otstarbe järgi universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; 3. kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse. 4 Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2
.................. 25 3.2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid ........................................................................................................... 25 3.3. Keevitusleek .......................................................................................................................................... 26 3.3.1. Keevitusleegi liigid ...................................................................................................................... 27 3.4. Injektorpõleti ......................................................................................................................................... 29 3.4.1. Juhised keevituspõletite käsitsemiseks......................................................................................... 30 3.5. Surugaasireduktorid .............................................................................................................................. 31 3.6. Vasaksuunaline ja paremsuunaline keevitamine....
o Mitmeleegilised Inektorpõleti leegi süütamise operatsioonide järjekord: 1. Aeglaselt avada ballooni ventiilid 2. Avada hapniku ja atsetüleeni ventiilid reduktoritel ning seada töörõhk. 3. Avada hapniku ventiil põletil, seejärel avada põlevgaasi ventiil. Enne kui süüdata segu, oodata 5 sek selleks, et gaaasi-õhu segu jõuaks põletist väljuda. 4. Süüdata gaaside põlevsegu. 5. Reguleeriga leek põleti ventiilide abil normaalseks. Injektorpõleti leegi kustutamise operatsioonide järjekord: 1. Põletil sulgeda aeglaselt põlevgaasi ventiil. 2. Põletil sulgeda hapniku ventiil. 3. Sulgeda ballooni ventiilid. 4. Avada põleti ventiilid, tühjendades keevituspõleti, reduktorid ja voolikud gaasist. 5. Vabastada reduktori reguleerimiskruvi. Atsetüleen, hapnik ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema
otstarbe järgi universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ningspetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; 3. kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse, kus tekib hõrendus. Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (6), toru ja ventiili (7) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv
nimetatakse seadet , mille abil põlevgaas või selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek. Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid. Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni, seda asendavate gaaside ja vesinikupõletid. Põletid võivad olla universaalsed (keevitamiseks, pealesulatamiseks jootmiseks) või üheotstarbelised. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse. Injektorpõleti normaalseks tööks on vajalik, et hapniku rõhk oleks 1,5...5 bar, atsetüleenirõhk aga tunduvalt väiksem (0,01...1,2 bar). Kõrvaloleval joonisel on injektorpõleti skeem. Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta
Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaasi või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga moodustub põlevsegu ja mille süütamisega tekitatakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja leegi kuju. Põleteid on mitut tüüpi – injektoriga ja ilma injektorita ja veel kasutatavate põlevgaaside, võimsuse, mitmeleegilised, kasutusviisi poolest. Injektorpõleti on selline põleti, kus düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga haarab ehk imeb endaga kaasa põlevgaasi segukambrisse. Sellist protsessi, mille puhul madalama rõhu all olev gaas imetakse kaasa kõrgema rõhu all oleva hapniku poolt, nimetatakse injektsiooniks, ning seda tüüpi põletit injektorpõletiks. Normaalseks tööks on vajalik, et hapniku rõhk oleks 147,1...470 kPa, atsetüleeni rõhk 0,98...117,7 kPa. Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja
annaabi.ee 
