mingil määral kooli eellaseks, kus noored said oma esimesed kogemused sotsialiseerumises. Initsiatsiooniriitus oli tol ajal üks inimeste elueesmärkidest ning selleks hakati valmistuma lapseeast peale. Et sellest mitte läbi kukkuda, pidi noor inimene kogu ma füüsilise ja vaimse jõu kontsenteerima, teades, et kogu ettevõtmine saab olema väga valus, vaevaline ja hirmus. Samas oli see riituste kogum tohutu eneseteostus, see oli kui küpsustunnistus ning sellena väga odatud ja soovitud. Initsiatsiooniriituse edukas läbimine tähendas inimese saamist kogukonna täieõiguslikuks liikmeks ning andis perekonnaloomise õiguse. Initsiatsiooniriitused olid alati suunatud rohkem meestele, kelledest pidid saama suurpere, pere- ja sugukonna kaitsjad. Nad ei tohtinud reeta, lobiseda, viriseda, nad pidid hakkama saama ohtlikes jahisituatsioonides, nendega pidi saama arvestada kui kindlate, julgete ja otsustusvõimeliste partneritega, kes ei löö kartma jumala poolt saadetud hirmsate loodusnähtuste ees.
Üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim, vanahalv) „Lohetapja“ müüt Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist võ millegi lõpetamist Iidse initsiatsiooniriituse peegeldus „Lohetapja“ legend Kristluses võit paganausu üle Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta Lohetapja - Müüdis - Muinasjutus (ATU 300) - Legendis Täpne koht, materiaalne tunnistus Kinnitab audentsuse Tuntumad muinasjutusüžeed kaasajal Linda Degh & Andrew Vazsonyi (1993) – tosinkond süžeed: Tuhkatriinu (ATU 510) Lumivalgeke (709) Rapunsel (310)
toimumiskohaks teine maailm; hoiak püha; peategelaseks mitte-inimene. 34. Võrdle Lohetapja süzee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Lohetapja müüt on müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene. Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist. Ta on iidse initsiatsiooniriituse peegeldus Lohetapja muinasjutt arhiiviskirjeldused on üsna üksluised, enamasti tegelaseks mitmepealine madu, kuri vaim, mis tihti seotud veega. Siis veel kahejalgne saatan ja suur konn. Lohetapja legend kristluse võit paganausu üle. Tegelasteks üle 60 erineva katoliku pühaku, eriti olulised nt Püha Jüri, Püha Miikael ja Püha Margareeta. 35. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet.
• jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Müüt: Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene. Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist. iidse initsiatsiooniriituse peegeldus Legend: Kristluses võit paganausu üle. Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta Muinasjutt: üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat). Kahejalgne saatan. Eestipäraselt konn (loheomadused üle kantud) Kreutzwald. 31
tänapäevamaailm 39. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? „Lohetapja“ müüt • Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene • Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist • iidse initsiatsiooniriituse peegeldus „Lohetapja“ legend • Kristluses võit paganausu üle • Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta „Lohetapja“ muinasjutt lohe kirjeldused arhiiviteksides : • üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat).
otsas ja imelised sarved peas ja suled seljas; konn (Narva) Annist: Kreutzwald võttis aluseks traditsioonilise lohetapmise muinasjutu, soovis lohe omadused eestipärasemale olevusele üle kanda. Müüdis - Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe esineb iseseisva olendina alla neelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene; Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist; iidse initsiatsiooniriituse peegeldus. Legendis - Kristluses võit paganausu üle; Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta. Kõigis (ilmselgelt) tapetakse halba tõotav lohe ja hea saab võidu. Usunditeadetes - Püha Jüri mälestuspäev andnud tavatul hulgal tegevusjuhendeid, mis seostuvad maoga; Püha Jüri (Georg) hobuse seljas hobuste patroon. 35. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta