Nimed Tallinn 2009 Eestimaa Rahvarinne (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine. See oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1. 2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. 23. augustil 1989. aastal organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "Balti kett" all. 18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105st. Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest. 12
Saksa Okupatsioon-territooriumite vallutamine ja kontrollimine saksamaa relvajõudude poolt 1. Ja 2. Ms ajal. Saksamaa vallutas eesti 1941 aastal ning okup. Kestis kuni 1944 aasta sügiseni. Compiegne vaherahu, lõppes 1.ms- lõpetas 4a3k13p kestnud sõja.(1914-1918) Eestimaa sõja-revolutsioonikomitee-4 novembril 1917 tallinnas sotsialistlike parteide ja tööliste nõukogude poolt läbi viidud Eesti Nõukogude 2.kongressil valitud bolseivike ja pahempoolsete initsiatiivgrupp eestis relvastatud riigipöörde ettevalmistamiseks ja kaitsmiseks. 26 okt. kuulutas Eestimaa Sõja-Revolutsiooni-komitee ennast kõrgeimaks võmuks eestimaa kubermangus. Eestimaa Nõukogude täitevkomitee-1917 eestimaal moodustatud tööliste, vene sõjaväeosade ja balti laevastiku sõjaväelaste, ametiühingute, kodanikeühenduste ja maatameeste nõukogude täitevõimu organ.
Jeltsini populaarsus langes kõikide aegade kõige madalamale tasemele. Tema toetusprotsent stabiliseerus 6% tasemel. 26. aprillil 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele "Täiendavatest abinõudest olukorra normaliseerimiseks Tsetseeni Vabariigis". Tõus 6. detsembril 1995 kirjutas Jeltsin alla seadusele Föderatsiooninõukogu moodustamise korrast. Sellega hoiti ära konstitutsiooniline kriis. 25. märtsil 1996 esitas initsiatiivgrupp, kes oli Jeltsini kandidatuuri üles seadnud teiseks ametiajaks Venemaa presidendina, esitas 1 372 000 allkirja tema kandidatuuri registreerimise toetuseks. 16. juunil 1996 kogus Jeltsin presidendivalimiste esimeses voorus 35,28% häältest ja sai edasi teise vooru. 3. juulil 1996 valiti teiseks ametiajaks Venemaa Föderatsiooni presidendiks. Ta kogus 53,82% valijate häältest. 5. novembril 1996 tehti Jeltsinile südameaordi ja koronaararterite
*Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks-EestimaaRahvarinne(ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks) (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1.- 2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. Oktoobris-novembris koguti Rahvarinde eestvõttel NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)", millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja. 23. augustil 1989. aastal organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "Balti kett" all. 18
eesmärk neil kindel - Pakti ,,tagajärje" all oli Vene okupatsioon Eestis ning ,,tagajärgede likvideerimise" all mõeldi Eesti iseseisvumise taastamist. Teiseks tähtsaimaks ühenduseks sai Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks, lihtsamalt öeldes Rahvarinne. Sellele ideele tuli Egdar Savisaarel4saates ,,Mõtleme veel...". Juba samal ööl, aprilli keskel 1988, koostati poliitilise liikumise deklaratsioon ja loodi initsiatiivgrupp. 1.-2. oktoobrini toimus Tallinna linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. Oktoobris-novembris tegeleti allkirjade kogumisega NSV Liidu seaduse eelnõu ,,Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis(põhiseaduses)" vastu, millega taheti liiduvabariikide õigusi veelgi kahandada. Kokku saadi üle 800 000 allkirja. 1990. aasta 18. märtsil toimusid Ülemnõukogu esimesed peaaegu 3 http://et.wikipedia.org/wiki/MRP-AEG 4 lisa 2
takistada Leedu iseseisvuse väljakuulutamist 16. veebruaril 1988. aastal 70. aastapäeva puhul kavandatavat massidemontratsiooni. Leedu linnad olid sõjaväe ja miilitsa ning julgeoleku valvsa pilgu all - Demonstreeriti hirmu ja anti alust ägedamale kriitikale võimude vastu. Toetust sai reformistliku Eestimaa Rahvarinde loomisest, mis ergutas Leedu Kommunistliku partei reformimeelseid. "Sajudis" (1988-1990 iseseisvusliikumine) - 1988. aastal moodustati 35-liikmeline initsiatiivgrupp Perestroika toetuseks, mis sai Leedu Taassünni liikumise ehk Sajudis tuumikuks. Sajudis - Pool liikmeskonda olid LKP liikmed. 1988. aastal toodi demonstratsioonidele rahvuslipp ja sümbolid ning nõuti suveräänsust, looduse ja rahvuskultuuri kaitset. "Roheline marss" - Sajudise poolt korraldatud demonstratsioon, mis kaasas väikelinnu ja asulaid. 1988. aastal esimest korda üle sajandite nimetati V. Sladkevicius kardinaliks. 23. august 1988 - MRP 49.
eluheidikutega, kes ühiskonnas hästi toime ei tule jne, 60ndate lõpuks olid dissidentidega liitunud maailmanimed- Aleksander Solženitsõn, Andrei Sahharov. Viimane oli olnud ka tuumaprojekti juures, kuid 60ndate lõpus astub režiimi vastu välja. Nende inimeste naeruvääristamine polnud julgeoleku ja võimude puhul väga lihtne. Lisaks dissidentlik liikumine tugevneb ka organisatoorselt, tekivad selgelt kitsamad grupid- nt seadusliku kaitse liikumine, inimõiguste kaitse initsiatiivgrupp, inimõiguste komitee. Nende organisatsioonide abil dissidentlik liikumine laienes. 70Ndate algus on aktiivse tegevuse periood. Taustana tuleb arvestada välispoliitilist tegurit- ka see aeg, kui NL-USA suhted on võrreldes varasema ja hilisemaga üsna heal järjel. Kahe riigi suhete soojenemine hoidis NL siseselt tagasi ulatuslikumate repressioonide teostamise. 1975 kirjutati alla Helsingis Eur Julgeoleku ja Koostöönõupidamise lõppaktile, alla kirjutanute hulgas oli ka NL,
ajalehtede vahendusel. Ei arvatud, et see kaua kestab. Isegi valitsusasutusi ei võetud esialgu üle. Poskalt võeti võim üle 27.10 ja pööre kuulutati kordaläinuks. Poska andis võimu ametlikult paberiga üle Kingissepale ja Meisterile. Kuid nad ei hakanud kubermangu komissari kohuseid täitma. Eestimaa Sõjarevolutsioonikomitee oli 22. oktoobril (ukj 4. novembril) 1917 Tallinnas Eesti Nõukogude II Kongressil valitud bolševike (VSDT(b)P) ja pahempoolsete esseeride (SR) initsiatiivgrupp relvastatud võimuhaaramise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks Eestimaa kubermangus. 26. oktoobril (ukj 8. novembril) 1917 kuulutas Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee end kõrgemaks võimuks Eestimaa kubermangus 27. oktoobril 1917 (ukj 9. novembril) võttis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja Viktor Kingissepp asjaajamise üle Eestimaa kubermangukomissarilt Jaan Poskalt. Eestimaa nõukogude täitevkomitee; oli 1917
3 Juudid tänases Eestis Tormilised sündmused Eestimaal avasid uue lehekülje ka Eesti juutide elus. Algas rahvuse taassünni ajajärk. 1988. aasta algul toimus Eesti Kirjanike Liidu majas asuva kohviku Pegasus ruumides radikaalsete intellektuaalide kohtumine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste tegi muude soovituste hulgas kohalviibinud juutide esindajaile ettepaneku asutada Juudi Kultuuri Selts. Idee levis kiiresti. Juba kahe nädalal pärast tuli kokku initsiatiivgrupp. Otsustati organiseerida seltsi asutamiskoosolek 30. märtsil. Sellest võttis osa 85 inimest. Eugenia Gurin-Loov tegi ettekande enne sõda kehtinud juudi kultuurautonoomiast. David Slomka pani ette asutada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juures tegutsev Juudi Kultuuri Selts (JKS). Ettepanek võeti vastu ühehäälselt. Juhatuse esimeheks valiti Samuel Lazikin, aseesimeheks Eugenia Gurin-Loov. Algas aktiivne tegevus. [...] Asutati filiaalid Tartus, Kohtla-Järvel ja Narvas
annaabi.ee 
