1958.a tuli süstamees Ülo Berting 500m distansil hõbemedalile (hiljem võitis ta ka meistritiitli). Üllatuse valmistasid kanuusõitjad Arvi Oks ja Indrek Tuul, kes finaalis pronksmedali said.Medaleid hakkas tulema treenerite ja sõudjate aerutajate tööhakkas vilja kandma. Aino Pajusalust sai koguni NSV Liidu koondise neljase paarisaerulise paadi naiskonna liige ja ta naasis kolmedett Euroopa meistrivõistlustelt koju kuldmedaliga(1961, 1962, 1963). Tartu treeneri Jüri Kureli initsiatiive asutati ülikoolilinnas sõudespordikool. Alates 1960.a on tema õpilased võitnud rohkesti medaleid NSV Liidu noorte meistri võistlustel. 1967.astal tulid tartlased A. Veerma-A. Suijapaarisaerulistel NSV Liidu teiseks paariks.Tiit Helmja koos Leonid Oratsevjakiga tulid esikohale kahelise padile. 1973.a arvati Tiit Helmja neljase roohjate paadi meeskonda ning ta sai Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali 1976.a tuli ta koos Gennadi Kühkaga
naabrivalve sektori liikmetele turvaalaseid koolitusi, mis on sektori liikmetele tasuta. Eesti Naabrivalvel on mitmeid lepingupartnereid, kelle toodetelt ja teenustelt saavad naabrivalvega liitunud soodustusi. Naabrivalve raames on algatatud mitmesuguseid tegevusi mõnes sektoris toimub regulaarne naabrivalve patrull, teises korraldatakse igal suvel noortele vaba aja tegevusi ja kolmandas on koristustalgud. Ühing toetab alati sektoritest tulnud initsiatiive ja aitab kaasa nõuga, vahest ka jõuga. Naabrivalve sektori probleem on ka meie ühingu probleem ja meie tööks ongi leida koos sektoriga võimalikke lahendusi. 2000st aastast, kui ühing loodi kuue esimese naabrivalve sektoriga, on naabrivalvega liitunud hüppeline arv sektoreid, so 220 aastaks 2005. 2004 aasta novembris viis Tartu Ülikool läbi telefoniintervjuu 217 juhuslikult valitud naabrivalve sektsiooniga ja selgitas välja, et naabrivalve piirkonnaga liitunud inimesed
VKG Gruppi töötajad: “Meie toetustegevus laieneb eelkõige Kohtla-Järve linna ja ümberkaudsetes valdades tegutsevatele organisatsioonidele ja üritusele ning meie toetus on suunatud eelkõige kultuuri-, spordi- ja haridusasutustele.” 5.3.1 VKG kunsti ja spordi heaks VKG on Eesti Maadlusliidu peatoetaja aastast 2005. EESTI KONTSERT .VKG on Eesti Kontserdi toetaja alates 2009. aastast. Koostöös EK Jõhvi Kontserdimajaga on VKG asutanud mitmeid initsiatiive kohaliku kultuurielu edendamiseks: Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendiumi, Virumaa esimese fotokonkursi. Iga aasta mais käivad mõlema ettevõtte töötajad Virumaal metsaistutustalgutel; RAHVUSOOPER ESTONIA. Tänu VKG toetusele said 2012 aasta jooksul Eestisse toodud Richard Strauss’i ooper „Roosikavaler“ ning Vincenzo Bellini ooper „Norma“. Mõlemast
vabanemine ka Euroopa poliitilistest eraldusjoontest. 2003. a. Iraagi kriis tõi kaasa valusad ja alandavad lahkhelid ELi liikmesriikide seas. Saksamaa oli kirglikult vastu Iraagi sõjale, ent enamik Kesk- ja Ida-Euroopa maid toetasid president Bushi tingimusteta. 5. II 2003. a. kirjutasid kümme neist, sh ka Eesti, alla Vilniuse ,,kümne kirjale", ja vaid nädal varem olid Poola, Tsehhi ja Ungari liitunud Ameerikat toetava ,,kaheksa kirjaga". Prantsusmaa president Chirac põlastas neid initsiatiive. Uutes liikmesriikides tekitas see suurt ärevust. Nende hämmastuseks jäi Berliini käitumisjooneks arglik vaikimine. Uued liikmed peavad nüüd hoopis Suurbritanniat oma huvide parimaks esindajaks. Fischer tahabki vaigistada rahulolematust, mis ida pool jätkuvalt leida on. Ta mõistab, et ,,uue ja vana Euroopa" vahel haigutav lõhe oleks tõsiseks takistuseks Euroopa ühtsele ja energilisele poliitikale terrorismivastases sõjas. Ennekõike aga mõistab ta, et ELi-sisese
erakondade ja valimistega seotud regulatsioonide muutmiseks. Enamasti on arutelupäevadel keskendutud välispoliitikaga seotud teemadele või kohalikkele küsimustele (Morris, 2009). Samuti pole arutleva demokraatia puhul tavaline, et kodanike diskussiooni tulemit võetaks otseselt arvesse seadusandlikkus protsessis (Hood, 2013). Just viimane asjaolu teeb Rahvakogu uurimise eriti oluliseks, sest senised analüüsid pole reeglina vaadelnud arutleva demokraatia initsiatiive laiemas poliitilise protsessi ja seadusandluse kontekstis. Küsimus kuidas ja kas kodanike arulelu tulemist saavad seadused on seni jäänud erialakirjanduses tähelepanuta… Levinud vead uurimisprobleemides • Liialt kitsas ja väheaktuaalne – ei paku laiemat huvi, ei kõneta suurt kedagi peale uurija enda: • Lahendus: leida laiem fookus, siduda laiemate probleemidega • Polegi probleem (ei ühiskondlik, ega poliitiline…) • Lahendus: leida uus lähedane teema, mis on probleem
ühtekuuluvuspoliitika, mis täiendaks ja toetaks ühtse turu loomist/rakendamist. Need on täpselt need dünaamikad, mille üle MLG muret tunneb. Võimalik, et kõik suuremad poliitilised muudatused saavad alguse erimeelsustest jurisdiktsioonide piiride üle, antud juhul siis selle üle, et kellel on õigus otsustada kogukonna arengu fondide saamisõiguse ole – kas liikmesriikidel või Komisjonil. Rechar (üks varajasi kogukonna initsiatiive elustamaks kivisöe alasid) ja täiendavuse printsiibi omadused moodustavad ummikseisu Euroopa Komisjoni ja Kuningriikide vahel tänu vaidlustele arvepidamise üle avaliku sektori kulutuste üle. Rechari üle vaidlemise tähtsus seisneb selles, et liit piirkondlike valitsuste ja riigiüleste intsitutsioonide vahel võib tuua rohkem tsentraliseeritud ja unitaarsema riigi nagu UK. Komisjon ei tahtnud
Suurbritannias oli toimunud eriti võimas linnastumine ning vaesed inimesed olid liikunud välja oma kodu-koguduse kaitsva ja hoolitseva mõju alt. Alternatiivina tekkisid kõikvõimalikud heategevad organisatsioonid, millised mh püüdsid taastada või elus hoida ,,vana head" klasside-vahelist (feodaalset) solidaarsust. Niisiis pääses ingliskeelses maailmas esiplaanile vabatahtlik tervishoiukorraldus (-kindlustus). Sarnaseid initsiatiive (arstide, aga ka usuliikumiste nt kveekerite, eestvõttel) tekkis ka linnade sanitaarolude korraldamisel, nt ühiskondlike kaevude rajamisel. Koolerapuhang 1830. aastal tõi kaasa rahutused (lisaks niigi õhus olevale hirmule, et proletariaat muutub revolutsiooniliseks). Kooleraga seoses hakati Inglismaal ümber hindama seniseid vaesteseadusi. Selles töös oli olulisel kohal Edwin Chadwick (1800-1890), kes oli olnud utilitarismi18 filosoofi Jeremy Benthami (1748-1832) sekretär
annaabi.ee 
