pildi teema seisukohalt, figuuri mõlemal küljel asuvad madalamad, näteks põlvitavad figuurid. Ühe sellise näitena võib tuua tema töö nimega Sixtuse madonna. Raffael armastas luua ideaalkujusid, keda ümbritseb rahu ja harmoonia, tema lemmikmotiiviks oli madonna jumalaema, olles samaaegselt inimliku emaarmastuse ja naiseliku õrnuse sümboliks. Hoolimata oma idealiseerimise ja üldistamissoovist säilitas Raffaeli looming siiski sideme reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Raffael oli esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tööde juures palju ka oma õpilaste abi.
üldistatud ideaalkujud. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi vahel. Raffaeli maalide ülesehitus on täiuslik- kõikide üksikfiguuride osa ja paigutus on kooskõlas pildi põhiiseloomuga. Tema teoste tavaline kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne. Idealiseerimine ja üldistamine jõudis tema töödes just sellele tasemele, et ei kadunud side reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Tema küps stiil andis Euroopa kunstnikele eeskuju 19. sajandi lõpuni. Raffael töötas kuningate ja paavstide soovil aga ainsa erandina töötas ta rikka pankuri Agostino Chigi jaoks, kellele maalis ta fresko "Galateia triumf". Raffaeli kuulsamad tööd on: "Kolm graatsiat" (umbes 1505, Chantilly, Musée Condé), "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre), "Püha Cecilia ekstaas" (umbes 1514, Bologna, Rahvuspinakoteek),
looduse meeleolude annab edasi inimtundeid. Looduspildid ilustamata, kirjeldab lihtsat ilu, motiivikordused, toob siis ka inimtunded, need tihedalt omavahel seotud. Palju kirjeldab kodukoha maastikke. Kasutab palju sõna- või fraasikordusi "Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa... tasa..." "Mai hommik" I trükis ilmunud. Paralleelid inimtunnetega, purunenud armastus. "Puude all" lehtede langemisest, sügise ootusest "Lumehelbeke" rahulik, voolav, inimtunded, rahust ja vaikusest, südamlik "Tali" talve rahulikust ilust "Sügise" ("Nõmm") ilus sügis, sügise värvidest ja tulekust nõmmel, oma meelekurbuse on sidunud närtsinud metsaga "Tuisk" Eesti talvemaastik oma iseloomulike joontega "Talvine tihane" akna taga oli talvel tihane, kellele tundis kaasa, aga siis tuli ka
Vormi üldine käsitlus. TERVIKLIKKUS > Üksikosad alluvad tervikule, ent pole samas kaotanud iseseisvat väärtust. Vormi üldine käsitlus. TERVIKLIKKUS > Üksikosad alluvad tervikule, ent pole samas kaotanud iseseisvat väärtust. Vormi üldine käsitlus. Raffaeli kompositsiooniline lahendus annab edasi teose idee. Idealiseerimine ja üldistamine on jõudnud kõrgeima tasandini - pole kadunud side reaalse maailma ja inimtunnetega. TERVIKLIKKUS > Üksikosad alluvad tervikule, ent pole samas kaotanud iseseisvat väärtust. Vormi üldine käsitlus. Raffaeli kompositsiooniline lahendus annab edasi teose idee. Idealiseerimine ja üldistamine on jõudnud kõrgeima tasandini - pole kadunud side reaalse maailma ja inimtunnetega.
5. TEOSE ÜLESEHITUS, SÜZEE JA FAABULA 26aastane Jevgeni Onegin veedab oma aega lõbutsedes Peterburi kõrgkihtide seltskonnas ja nii päevast päeva. Ühel päeval saab tal sellest isu täis ja ta sõidab ära maale, kus ta kohtab Tatjanat, kes Jevgenisse armub. Samuti kohtab Onegin Lenskit ja neist saavad sõbrad. Lenski ja Olga tunnevad teineteist juba lapsepõlvest ja Lenski on Olgasse armunud. Onegin ei suuda aga ikka hoiduda mängimast inimtunnetega ja tahab Lenskile tõestada enda vastupandamatust. Niisiis, ta otsustab Olgaga natukene aega veeta. Onegin ei taha vastata teda armastava Tatjana tunnetele ja purustab neiu südame, mida ta hiljem kahetseb. Tatjana on oma tunnetes kindel ja saadab Oneginile kirja, milles räägib oma tunnetest, ja prantsuse keeles, milles saab paremini tundeid väljendada. Onegin aga ei vasta. Ühiskonna mõjutustel ja ema tungival soovil Tatjana abiellub
· ''Sixtuse Madonna'' · kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne keskel kõrgem figuur, mõlemal küljel madalamad põlvitavad figuurid · maastiku ümbritsevate esemete kujutamine jääb sageli tagaplaanile teda huvitas eesmärk, mitte detailid · eemaldus reaalsest tõusis justkui ülespoole üldistus ei jõudnud nii kaugele, et kaoks side reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega · tema järgijad tegid saatusliku vea ületasid piiri reaalsuse ja ilutsemise vahe · teinud ka autoportree, ''Madonna roheluses'' ja ''Donna Velata'' (Looriga naine)
detailide vahel, jäljendas inimest täiuslikult, suur rõhk nii inimeste miimikal kui taustal, arvestab õhuperspektiivi, valguse-varju kooskõla. Raffael - Raffael armastas luua ideaalkujusid, keda ümbritseb rahu ja harmoonia, tema lemmikmotiiviks oli madonna jumalaema, olles samaaegselt inimliku emaarmastuse ja naiseliku õrnuse sümboliks. Hoolimata oma idealiseerimise ja üldistamissoovist säilitas Raffaeli looming siiski sideme reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Raffael oli esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tööde juures palju ka oma õpilaste abi. 4. Mida püüdis oma töödes kujutada Leonardo da Vinci? 2 Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise. Ta püüdis inimese välimust ja ta sisemist mina pildil nii detailselt välja tuua, kui võimalik. 5
Samuti mõjutab ta eetiliste ja esteetiliste vaadete muutumist ning aitab parandada elukvaliteeti. Vaidlusaluseks küsimuseks on kujunenud reklaami vahekord ühiskondlike väärtustega. (Ibid.) Aastaid on reklaami kritiseeritud selles peituvate võimaluste pärast mõjutada ebasoodsalt tarbijate mõistust, tundeid ja käitumist. Arvatakse, et tänapäeva tehnilised võimalused on andnud reklaamile piiramatu võimu inimestega manipuleerida. Reklaami süüdistatakse inimtunnetega mängimises, reaalsete olukorda lihtsustamises stereotüüpseteks ja inimest hirmude ning himude ärakasutamises. Leitakse, et reklaami tagajärjel muutub ühiskond materialistlikumaks, ebaratsionaalsemaks, egoistlikumaks, sallimatumaks üksteise vastu ja samal ajal ka tahtejõuetuks. (Ibid.) Suhtumine reklaami varieerub sõltuvalt inimgruppidest. Reklaami suhtes on kriitilisemad haritud inimesed. Samuti on madala sissetulekuga inimesed reklaamiga
mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt, tema mõlemal küljel asuvad madalamad, näiteks põlvitavad figuurid. Maastiku ja ümbritsevate esemete kujutamine jääb sageli tagaplaanile: Raffaeli ei huvitanud detailid kui eesmärk omaette. Seega näeme kokkuvõttes, et Raffael nagu eemaldus uuesti reaalsest elust, ta nagu tõusis sellest ülespoole. Ometi jõudsid idealiseerimine ja üldistamine tema töödes just sellele tasemele, et veel ei kadunud side reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Raffaeli arvutud järgijad tegid aga sageli selle saatusliku sammu, mille järel täiuslikkus ja ilu muutusid äkki õõnsaks ning formaalseks ilutsemiseks. Kõrgrenessansi stiili iseärasuste veelkordseks selgitamiseks võib võrrelda Raffaeli "Sixtuse madonnat" Bramante Tempiettoga. Näeme nii arhitektuuri- kui ka maalikunstiteoses samu 11 põhimõtteid - sümmeetriat, harmooniat ja vormi suurelt nägemist. Üksikosad alluvad tervikule, kuid pole kaotanud ka iseseisvat väärtust.
Palju sõna-ja fraasikorduseid, lihtne keel, palju ridade vahele kirjautatud. Liivi on viisistatud. Mõned luuled sarnanevad haikudele. Loodusluule Mahuliselt kõige rohkem. Olulised on neli aastaega, kus lemmikuks oli sügis. Toob luulesse kriitilise realismi. Osakab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edais inimtundeid. Kordab ühte ja sama sõna või fraasi. Näiteks: ,,Mai hommik"- ilmunud üphes trükis, parallelid inimtunnetega, purunenud armastus. ,,Puude all" lehtede langemiseest, sügise ootusest. ,,Lumehelbeke" rahulik, voolav, inimtunded, rahust ja vaiksusest, südamlik, hääliku ja sõna kordused. ,,Tali" talve rahulikust ilust. ,,Sügise" (,,Nõmm") ilus sügis, sügise värvidest ja tulekust nõmmel, oma meelekurbuse on sidunud närtsinud metsaga. ,,Tuisk" Eesti talvemaastik oma iseloomulike joontega. ,,Talvine tihane" akna taga oli talvel tihane, kellele tundis kaasa, aga siis tuli
annaabi.ee 
