Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"inimtekkelisest" - 7 õppematerjali

Maailmamajanduse kujunemine
2
doc

Maailmamajanduse kujunemine

Põhja-Ameerika vabakaubanduse assotsiatioon on Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko kaubandusühendus. · OPEC ­ Organization of Petroleum Exporting Countries. Naftat eksportivate iikide organisatsioon. Toorainekartell, mis on moodustunud nafta tootvate arengumaade ühendusena, kairsmaks liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel. · EU ­ Euroopa liit. Geograafiline tööjaotus ­ Ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograailisest, inimtekkelisest eelistest. Piirkonnad spetsieeruvad vaid nendele kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Koloonia ­ riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist ­ emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. Põhja riigid ­ arenenud tööstusriigid Lõuna riigid ­ arengumaad Arenenud riik ­ heaolumaa Aregumaa ­ vähe arenenud maa Globaliseerumine ­ üleilmastumine. kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist
Veeringe
37
pdf

Veeringe

baasäravool ­ äravool jões, mil pikka aega ei saja M Sademete ja vooluhulga vaheline seos A sademed äravool A T E A D U baasäravool S M A A T E A D U S graafik T.Tamm Veebilansi elementide osakaal sõltuvalt inimtekkelisest koormusest M A A T E A D U S M Jõgede pikiprofiil: A ülemjooks keskjooks A alamjooks T E A D

Maateadus → Maateadus
72 allalaadimist
Madalsoo referaat
8
doc

Madalsoo referaat

On ju märgalad süsinikku siduvaks kohaks, kus see taimejäänustena talletatakse. Kuivendamisel saab aga kuhjunud orgaanika hapniku ligipääsu tõttu lagunema hakata ning kogu see aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb CO2 kujul tagasi atmosfääri ning seda hulka kiiremini kui ta sealt kunagi turbasse seoti Märgalad hoiavad umbes samasugust süsinikukogust, kui sisaldab atmosfäär praegu. Nende hävitamine peamiselt põllumajanduse huvides on ilmselt andnud suure osa inimtekkelisest süsinikdioksiidist ja metaanist Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku Kasutatud kirjandus: http://www.ussiauk.planet.ee/Eesti_roomajad/Harilik_Rastik_Eesti.php http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires/F1178878013/F1178878027 http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1350 http://www.geoeducation.info/sood.php http://margalad.wikispaces.com/Madalsoo

Bioloogia → Bioloogia
90 allalaadimist
Investeerimine keskkonda
6
doc

Investeerimine keskkonda

Kuid investori jaoks on probleemiks see, et paljude ettevõtete jaoks on see üks paljudest tegevusvaldkondadest ning puhtalt heitgaaside ja keskkonnatrendidega seonduvad ärivõimalused on neile väheolulise tähtsusega. Seetõttu on puhtalt selle valdkonna peale panustamine investori jaoks raskendatud. Siiski on ettevõtteid, kelle kohalolekut ja positsiooni valdkonnas võib pidada märkimisväärseks. Elektrienergia infrastruktuurid. Fossiilsed energiaallikad põhjustavad 80% kogu inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist. Fossiilsete energiaallikate baasil elektrienergia tootmine moodustab 40% energiaga seotud heitgaaside emissioonist. Seetõttu on elektrienergia tootmise infrastruktuurid ning seadmed ja protsess ise üheks peamiseks valdkonnaks, mis seondub inimtekkeliste kasvuhoonegaaside vähendamisega. Ettevõtted, kel siin valdkonnas on ette näidata tugev positsioon on Siemens, General Electric, Alstom, Shaw Group ning Areva.

Majandus → Majandus
14 allalaadimist
Maateaduste eksami materialid 2018 19
7
docx

Maateaduste eksami materialid 2018/19

tasakaalus 21. Mis on lammorg? laia ja tasase lammiga jõeorg 22. Mis on kanjonorg? Väga järskude veerudega sügav org 23. Mis on juga? vee langemine jõesängis olevalt astangult 24. Mis on kosk? suure languga jõeosa, joast laugem, kuid kärestikust järsem 25. Mis on kärestik? madal kivine kiirevooluline jõelõik Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? (7_veeringe_2017.pdf ­ S:22-25) Veebilansi elementide osakaal sõltuvalt inimtekkelisest koormusest. Mida rohkem inimeed kasutavad pinnda seda vähem vett needub maa sisse ja rohkem vett saatub veekogusse. Mets: pindmine äravool veekogudesse 10-20%; äravool pinnasesse/põhjavette 80-100% Elamumaa: pindmine äravool veekogudesse 40-50%; äravool pinnasesse/põhjavette 50-60% Haritud maa/põllumaa: pindmine äravool veekogudesse 50-60%; äravool pinnasesse/põhjavette 40-50% Linn: pindmine äravool veekogudesse 90-100%, äravool pinnasesse/põhjavette 0-10%

Geograafia → Maateadused
21 allalaadimist
Keskkonnaökonoomika eksam
12
docx

Keskkonnaökonoomika eksam

tõenäoliselt ka 1870-1971. IGIKELTS: 1)Gröönimaa kui Antarktika jäämass on vähenenud viimasel kahel aastakümnel. 2)Vähenenud ka liustikud ning põhjapoolkera lumikate. MEREVEE TASE: 1)Merevee taseme tõus on olnud suurem kui eelmisel kahel aastatuhandel. SÜSINIKU TASE: 1)KHG kontsentratsioon on kõrgem kui kunagi varem 800 000 aasta jooksul. 2)CO2 kontsentratsioon on suurenenud 40% võrreldes tööstusrevolutsiooni-eelse perioodiga. 3)Ookean on neelanud ca 30% inimtekkelisest CO 2-st, mis on viinud ookeani hapestumiseni. MODELLEERITUD MUUTUSED EESTIS: Võrreldes kontrollperioodiga 1971- 2000: 1)Õhutemperatuuri absoluutne muutus 2,7-4,3°C. 2)Sademete hulga suhteline muutus 16-19%. 3)Tuule kiiruse kasvu tõenäoline vahemik 3-18% (enam talvel ja kevadel), ekstreemsete olude prognoos pole piisavalt usaldusväärne. 4)Lumikatte kestvus väheneb jaanuaris-veebruaris vähemalt 10 päeva. LEEVENDAMINE ­ üritatakse vähendada KHG kontsentratsiooni suurenemist.

Majandus → Keskkonnaökonoomika
73 allalaadimist
Esiaeg ja arheoloogia alused
52
docx

Esiaeg ja arheoloogia alused

• Alguspunkt: esimeste hominiidide kujunemine • Lõpp-punkt – sisuliselt võimatu määrata, üha enam uuritakse nt lähiajalugu, tarbimist (William Rathje) jne Eesti puhul: alates mesoliitikumist Kuidas määratleda muistist? • Esineb arheoloogilisi leide, inimtekkelisi ladestusi, hooneid või rajatisi, inimtegevusele viitavaid taime- ja loomajäänuseid (ehk ökofakte); • Teisisõnu: on tuvastatav inimtegevuse mõju • Iga muistis koosneb vähemalt ühest inimtekkelisest ladestusest loodusliku aluspinna ja maapinna vahel (enamasti on neid mitu kui mitu tuhat) • Kõiki inimtekkelisi ladestusi kokku nimetatakse tavaliselt kultuurkihiks • See, mis täpsemalt on meieni säilinud, sõltub paljudest asjaoludest – erinevast materjalist jäänused säilivad erinevalt • Tavapärasest paremat säilimist tagavad tegurid on: (järgmised slaidid) Kuiv kk • Kiire kuivamine – Ei võimalda mikroorganismidel areneda

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun