Erinevalt vanakreeka jumalatest ei omistatud neile surelike sarnast elu ning nende tegevusest ei ole palju lugusid. Sedamööda, kuidas Rooma vallutas uusi alasid, võeti omaks teiste rahvaste jumalaid. Vallutatud alade jumalaid austati tavaliselt samamoodi nagu rooma jumalaid. Paljudel juhtudel paigutati uued jumalad Roomas uutesse pühamutesse. Linna elama asunud võõramaalastel lubati jätkata oma jumalate kultust. Tähtsad rooma jumalused samastati lõpuks inimtaoliste kreeka jumalate ja jumalannadega, kellelt võeti üle ka atribuudid ja müüdid. Et mõned templid olid pühendatud Roomale, siis on oletatud, et oli olemas Roma-nimeline jumalus. Rooma pühadekalender andis tunnistust külalislahkusest vallutatud alade kultuste ja jumaluste vastu. Iidseid pühasid oli vähe. Mõned kõige vanemad säilisid siiski paganliku impeeriumi lõpuni, kandes edasi mälestust algelise põllundusrahva viljakus- ja lepitusriitustest. Uute
· Narratiiv esitab üht või mitut sündmust + neid sündmusi ühendav põhjus, loogika. Narratiiv on korrastatud sündmuste seeria (algus, loo arendus, lõpp) · Narratiivi iseloomustab seotus ajaga. Toimib teatud topeltkronoloogia: sündmused ja nende esitus on seotud ajaga (tagasivaated, ettevaated, aeglustus, kiirendus jne) Faabula (sündmused ajalises järjekorras) ja süzee (sündmused esitamise järjekorras) Sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega Narratiiv eeldab vahendajat - jutustajat (jutustaja vaatepunkt) Narratiiv on kirjandusteaduses oluline viimase 30 a jooksul, narratiiv on lugu. Ka teadusvaldkonnad on oma olemuselt narratiivid, nt ajalugu (minevikusündmused esitatud loona, tegelasteks inimesed ja riigid), samuti bioloogia jne faktuaalsed narratiivid 14. Kirjandusteose vaatepunkt · Vaatepunkti kaudu saame teada, kuidas teos on kirja pandud. Kelle silme läbi
Selles ei jälgita püsivaid üksikelemente (motiiv) vaid mõisteahel liikumist. Narratiivi mitmetes eri definitsioonides on enamasti sees järgmised elemendid: 1) narratiiv on esitus (representatsioon); 2) narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3) narratiivil on topeltkronoloogia või temporaalsus (st,et narratiivide analüüsis eristatakse vähemalt kaht tasandid: lugu ja selle esitlust) - niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas: 4) sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on omad soovid ja tõekspidamised; 5) narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune mediatsioon, vahendav instants. 13. Kirjandusteaduse vaatepunkt Kirjandusteose vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse. Kirjandusteose jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui romaan on kirja pandud mina-jutustusena, on olukord lihtne: mina-jutustaja kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes
koost/ ja saavad kõik saledaiks sõrmituiks käteks". Luules on alatine liikumine, maailmad ja nende asukad tekivad, muutuvad ja hävivad. Mõnikord võivad sõrmed olla ka ,,lille sõrmed", millel on ,,natuke verd".(Ehin,1996) Laaban on oma teoreetilistes sõnavõttudes tavatsenud rõhutada teesi, mille kohaselt sürrealism tahab tühja maailma täita ja on seetõttu vastuolus müstikaga, mis tahab täis maailma tühjendada. Luuletaja täidab maailmu kas inimolevustega või inimtaoliste olevustega.(Ehin,1996) Sobivaks näiteks järgmine luulekatkend: Ning ehkki külm suitsu imbus seintest Oli sel hetkel teempel tõeline sest tühjus polnud eales veel nii täis terendavaid kodukäijaid kes naersid ja laulsid otsekui merelik iil Maagilise ja erootilise vahel on sürrealismis tugev side. Vahel väljendub see väga selgelt
konteksti, milles see toimub (Kazmi). Narratiivi definitsioonid esitavad järgmisi elemente: 1. Narratiiv on esitus (representatsioon); 2. Narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3. Narratiivil on topeltkronoloogia ja temportaalsus niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas. Neile kolmele võiks lisada veel kaks tingimust: 4. Sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on oma soovid ja tõekspidamised (intentsionaalsed hoiakud); 5. Narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune meditatsioon, vahendav instants (Väljataga, M). Turvalise kogemuse võimalus muudab narratiivi väga haaravaks. Narratiivi mõju võib olla suur. Narratiiv, kui kogemus võib mõjuda sarnaselt visuaaliga. Loo lugemisel võib tekkida transporteerumine st. tähelepanu läheb haiglaselt loo sisse. Millele järgneb nauding.
ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. Tavaliselt sisaldavad narratiivi definitsioonid siiski järgmisi elemente: 1) narratiiv on esitus (representatsioon); 2) narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3) narratiivil on topeltkronoloogia või -temporaalsus niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas. Neile kolmele võiks lisada veel kaks tingimust: 4) sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on omad soovid ja tõekspidamised (intentsionaalsed hoiakud); 5) narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune mediatsioon, vahendav instants. Mis on süzee ja faabula? - SÜZEE (tekst) sündmused on esitatud toimumise järjekorras FAABULA (lugu) sündmused on ajalis-põhjuslikus järjekorras Klassikalise (suletud) narratiivi skeem 1. Sissejuhatus 2. Sõlmitus 3. Pinge tõus 4. Kulminatsioon 5. Pööre 6. Lõpppinge 7. Lahendus
annaabi.ee 
