1. Nimeta 20. sajandi tähtsamad vägivallateooriad. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism ja mauism. 2. Kes olid kommunismi ideoloogid? Karl Marx Friedrich Engles 3. Selgita lühidalt, milles seisneb kommunistliku teooria sisu? Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 4. Milliseid vaateid propageeris fasism? Fasism propageeris kollektiivsust , taotles kõva korda ja kindla käega juure, rõhus itaallaste rahvuslikule uhkusele ja sisaldas patriarhaalseid jooni 5. Kes oli fasistide juht? Benito Mussolini 1922 6. Selgita natsionaalsotsialismi põhimõtteid. Rahvas on tähtsam nii üksikisikust kui ka riigist. Üldkasu enne omakasu. Nad ei püüdle riigi vaid idee enda totalitaarsuse poole. 7. Mis riigis natsionaalsotsialism levis? Saksamaa Aasi...
Aastal 2015 oli varjupaikade poole pöördunute naiste arv 1498 ning nendest 158 olid kannatanud seksuaalse vägivalla all. See näitab, et see probleem on tõsine, kuna ohvrite arv tõuseb iga aastaga. Kõige sagedamini langevad ohvriteks just 15 aastased tüdrukud - vanus 15 on vägistamise riskivanuseks kogu maailmas. Majanduslikest, poliitilistest ja sotsiaalsetest inimõigustest ilmajätmine või nende õiguste piiramine on inimsusvastane kuritegu. Inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks või oma erialal töötamiseks, ja seda sõltuvalt tema enda jõupingutustest. “Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena”, on öeldud inimõiguste ülddeklaratsiooni esimeses artiklis. Inimese loomulikke õigusi elule, vabadusele, võrdsusele,
pessimism). Aeg: 28.07.1914-11.11.1918. 2. Muutused sõjapidamises 3 näidet, muutused ühiskonnas positiivsed/ negatiivsed. Muutused sõjapidamises: Sõjalennukid, tankid, mürkgaas, positsioonisõda ehk kaevikusõda. Positiivsed muutused: naiste iseseisvumine. Meestega võrdsete õiguste saamine, mitmed rigid kehtestasid iseseivuse. Negatiivsed muutused: füüsiliselt ja vaimselt kurnatud, elutustase langes, levisid epideemiad. 3. Inimsusvastane kuritegu, genotsiid: rahvuse, rassi või usulistel põhjustel ühe rühma hävitamine 4. Armeenia genotsiid- sisu, miks kõik riigid ei tunnusta, miks see teema põhjustab veel täna pngeid. Peetakse esimeseks kaasaaegseks genotsiidiks. Nimetatakse Osmanite riigi armeenlastest elanike süstemaatilist hävitamist. Türgis on vangi mõistetud ajaloolasi, ajakiranikke genotsiidiks nimetamise eest. Türgi , türklaste ja türgi valitsuse solvamine. 5. Compiegnei vaherahu: 11
ollakse. Lapsed on oma vanemate ees täiesti kaitsetud, eriti väikesed lapsed, kes pole veel suutelised vägivalla eest põgenema. Leidsin internetist sellise näite, kus rääkis paari aasta tagusest üldsust vapustanud nelja päeva vanuse poisi surmajuhtumist- ema raputas oma poja surnuks. Majanduslikest, poliitilistest ja sotsiaalsetest inimõigustest ilmajätmine või nende õiguste piiramine on inimsusvastane kuritegu. Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks või oma erialal töötamiseks, ja seda sõltuvalt tema enda jõupingutustest. "Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena", on öeldud inimõiguste ülddeklaratsiooni esimeses artiklis. Inimese loomulikke õigusi elule, vabadusele, võrdsusele, inimväärikusele,
Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) Külma sõja lõpuks võib pidada 1980-ndate aastate lõppu ja 1990ndate algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Mõisted: inimsusvastane kuritegu- raudne eesriie - nõukogude liit eraldas sealsed riigid muust maailmast, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Trumani doktriin – seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise-kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Selle kuulutas välja president Harry Truman. Marshalli plaan – Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele
muulased, kelle eesmärk oli NSV Liidu demokratiseerimine, seega ei olnud põhirõhk enam SOTSIALISM + EESTI 8 rahvusel, vaid eelkõige demokraatial. Jõuti veendumusele, et Eesti iseseisvumine on ühtlasi ka rahvusvaheline küsimus. 8) Mida tähendab küüditamine? Mille poolest see erineb vangistamisest? Küüditamine on inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, inimsusvastane kuritegu. Küüditamisel elavad inimesed justkui vabalt, tehes tööd ja liikudes ringi, kuid vangistuses on inimene luku taga. 9) KULAK - Talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja omasid põllutöömasinaid. Neile pandi kõrged põllumajandusmaksud, hiljem suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise norme. 10) Millal toimus Eestis esimene massiküüditamine? 14.juuni 1941 Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese
Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava < -- -- -- > ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR Kodune kontrolltöö Juhendaja Prof. Advig Kiris Tallinn 2014 KarS 8. Peatükk § 89. Inimsusvastane kuritegu Süstemaatilisel viisil või massiliselt ja riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel toimepandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmise või nende õiguste ja vabaduste piiramise eest, samuti tsiviilelanike tapmise, piinamise, vägistamise, neile tervisekahjustuse tekitamise, nende sunniviisilise ümberasustamise, väljasaatmise, prostitutsioonile sundimise, neilt alusetult vabaduse
printsiipide ja standardite loomine inimõiguste kaitseks. Genotsiidi ja inimsuse vastaste kuritegude mõisted tekkisid reaktsioonina Natsi-Saksamaa holokaustiga seotud kuritegudele. Läbirääkimistel Nürnbergi Rahvusvahelisel Sõjatribunalil, mis toimusid kohtumõistmiseks natsijuhtkonna üle, tõsteti üles mõiste „genotsiid ehk teisitimõtlejate ja allutatud vähemuste hävitamine“, kuid hiljem võeti selle asemel kasutusele terminid „tagakiusamine“ ja „inimsusvastane kuritegu“. Genotsiidi Nürnbergi Statuuti lülitamise läbikukkumise põhjuseks on asjaolu, et genotsiid polnud rahvusvaheliselt tunnustatud kuritegu. Selle debati vaigistas ÜRO eriresolutsioon genotsiidi kohta 11. detsembril 1946 ning lõpliku lahenduse sai küsimus 1948. aasta detsembris, kui maailma üldsus nõustus konventsiooniga genotsiidi ärahoidmisest ja karistamisest, mis formaalselt tunnistas genotsiidi kuriteoks rahvusvahelise õiguse vastu.
annaabi.ee 
