2.Üh.tootmisviisid-Põllumaj.ühiskond(paikne eluviis,valm.tööristu,elatakse maal,nat.maj.põlluharimine) -Tööstusühiskond(aeg on raha,linnastumine,väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagun.bürokraatia.ratsionaalsus) -Teeninusühiskond(info areng,kirju klassistrukt.mitmekesised väärtushinnang.teaduse ja tehnologia osa majanduses) 2.Nüüdisühiskond-tööstuslik kaubatootmine,demokraatia,heaoluühiskond.inimõigused,vabameelsus inimsuhtes. Teadmusühiskond(info kõikjal oluline,teaduse rakend.konveieritöö asendub paindlikumaga,ülemuse ja alluva roll pole enam nii range,oluline olla loov,eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mida rakendafa) Postindustriaalne ühiskond-kõrgtehno.massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin. HEAOLURIIK-tunnused:ülekandeühiskond,pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadusteks. Eesmärgid:täidab sots.ül ja regul.maj
tõlgendatava sündmuse tagajärjel. Sotsiaalsete oskuste arendamine. 1. Käitumine on suunatud eesmärgile ning eesmärgid võivad lähtuda suhetest või vajadustest ning sõltuda lapse keelelisest võimekusest ja üldisest arengutasemest. 2. Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitud, oluline õppimise mehhanism on teiste jälgimine ja jäljendamine 3. Sotsiaalsed oskused on olemuselt interaktiivsed ja toimivad kahesuunalises, vastasti- kuses inimsuhtes oluline on käitumise mõju teistele. 4. Käitumine on keskkonnaspetsiifiline, st tuleb arvestada ka ökoloogiliste tingimustega, milles käitumine toimub. Püüdes eristada termineid sotsiaalsed oskused ja sotsiaalne kompetentsus, võib väita, et sotsiaalsed oskused on üksikud, õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab min- gi ülesande täitmise eesmärgil. Laste sotsiaalsete oskuste ning nende alaoskuste (komponentide) kirjeldamine.
Tingimusteks on: 1. Käitumine on eesmärgile suunatud ja eesmärgid võivad lähtuda suhetest või vajadustest ning sõltuda lapse keelelisest võimekusest ja üldisest arengulisest tasemest. 2. Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitud, oluline õppimise mehhanism on teiste jälgimine ja jäljendamine. 3. Sotsiaalsed oskused on olemuselt interaktiivsed ja toimivad kahesuunalises, vastastikkuses inimsuhtes. 4. Käitumine on keskkonnaspetsiifiline, tuleb arvestada ökoloogiliste tingimustega, milles käitumine aset leiab. Mõnedel lastel on sotsiaalsete oskusi väljendava käitumise õppimine raskendatud. See on siis kui lapsel on probleeme tähelepanuga või teda iseloomustab impulsiivne käitumine. Eristades termineid sotsiaalsed oskused ja sotsiaalne kompetentsus, võib öelda, et
Orgaanilistes organisatsioonides on tööjaotus, aga inimeste töö ei ole standardiseeritud. 29. Allüksus Organisatsiooni struktuuris allpool olev üksus. ???? 30. Juhtimisulatus Juhtimisulatus on ühe juhi alluvuses olevate inimeste arv, kes talle otseselt peavad aru andma. Optimaalne alluvate arv on 3-7 inimest. 31. Võim Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele. Võim on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas inimsuhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene ja grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. 32. Õigused Mida sul on lubatud teha. Näiteks kas sa võid tellida firma nime all tooteid firmale. 33. Kohustused Tegevused mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides. 34. Vastutus tagajärgede kandmine oma tegude eest. 35. Konflikt Konflikt on huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge. Teemad 1. Juhtimise olemus
Siirdumine totalitarismilt demokraatiale järk-järguline ja kõiki eluvaldkondi reformiv. Tegelikult midagi reformi ja revolutsiooni vahepealset: ühest küljest avaldavad massid pidevalt survet võimulolijatele, teisest küljest tuginevad reformid ikkagi parlamendis vastuvõetud seadustele ja valitsuse määrustele (st. reformide kulg on legitiimne) 3. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas inimsuhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene ja grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ainelised, vaimsed.
1976 Must mootorrattur 1979 Sügisball – kui seda asetada varasemate tekstide taustale, siis autoripoolne jutustajaroll on taandudnud. Minakeskne psühholoogilisus taandub. Mustamäeromaan. Film on Lasnamäe vilm, kuid romaan on Mustamäest. Mustamäe on peaaegu esimene paneelmajaderajoon üldse – urbaniseerunud mordernne maailm hakkas nii siia kohale jõudma. See uus keskkond ootas uut moodi mõtestamist. Inimsuhtes hakkasid toimima ka hoopis teisel moel. 70ndatel hakkab tekkima anonüümse moodsa linnaruumi peegeldusi rohkemgi. „Sügisball“ on kahtlemata kõige kujukam ja tundum näide. Mingid tumedad jõud liiguvad selle näiliselt reaalse maailma taga. Jutustamisviis – võõraste tekstide sissetund oma teksti on järjest suurenenud ja mingis mõttes hakkavad võõrad tekstid põimuma. Suure keskse narratiivi puudumine on kindel märk
sõltuvussuhtes, vajab ta pidevalt teiste tähelepanu ja kaitset. Suhtlemisoskuses saavutab noor iseenda leidmise abil uued avarused. Ta suudab empaatiliselt, võrdselt, mõistvalt olla lähedastes suhetes teise inimesega, kus andmise ja võtmise vaheldumine on tasakaalus. Hea inimsuhe tähendab mitte ainult võimet küpseks, avatud, empaatiliseks läheduseks vaid ka võimet olla üksi. Terves inimsuhtes ei ole kumbki pool teineteisest sõltuv, kaitstud vaid teise juuresolekul, elab teise kaudu. Sellises inimsuhtes suudetakse olla ka üksteisest eemal. Mõlemal on oma ruum ja võimalus rääkida oma vajadustest ja soovidest. Hea inimsuhe ei moodustu pideva meeldiv olemise põhjal. Osatakse öelda nii jah kui ei. Rollides ja ametites, kus ollakse suhetes teise inimesega, tuleb
annaabi.ee 
