Õigus ja õiglus – kas kattuvad mõisted? Tihtipeale kasutatakse ühiskonnas sõnu õigus ja õiglus. Mõlemad sõnad on seotud igapäevaselt inimsetega, kuid tundub, et vahest kasutatakse neid sõnu eri kontekstides valesti, saamata tegelikult aru , mis on sõna tähendus. Kas nad tähendavad ühte ja sama või on need mõisted üksteisest täiesti erinevad? Lugedes materjale viimasena püstitatud küsimuse põhjal võib leida sõna „õigus“ definitsiooni, mis on lahti kirjutatud järgnevalt: õigus on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega
kiusaja ohver või pealtvaataja rollis. Kõige rohkem tekitab mulle muret koolikiusamine põhikoolis, sest astudes põhikooli saame aluse oma teadmiste pagasile, mille omandame kogu oma elu jooksul ning õpime, mis on õige ning mis on väär. Jah, ka lasteaias hakkame ehitama alustalasid oma käitumisele, õpime teistega suhtlemist ning muid komeid kuid põhikoolis olev laps peaks veidi rohkem teadvustama endale seda, kuidas käituda teiste inimsetega tolerantselt. Kui vaid saaks juba esimesse klassi astudes rõhutama eetikat, usun et see muudaks palju. Kuid ometigi tehakse üsna palju selle heaks, et lapsed omandaksid koolis kõik vajalikud oskused nii õpingutes ja ka käitumisnormides. Kuid miks siis ometigi esineb koolivägivalda? Nii raskele küsimusele vastab vist iga inimene erinevalt olenevalt tema maailmavaatest. Mõni võib arvata, et tänapäeva
Puutun ka kokku mõnikord suukaudu manustatava alkoholiga. Näiteks koosviibimistel,sünnipäevadel ja pidudel. Minule ei ole alkohol pohmelust tekitanud, kuna oskan arvatavasti piiri pidada.Olen näinud palju inimesi selle käes vaevlemas ja arvatavasti see tekitabki tunde, et ise ei taha nende nahas olla ja lõpetan alkoholi tarbimise, siis kui tunnen, et aitab. Alkohol mõnikord rahustab mind ja tekitab ka rõõmsama tunde ja tuju, on julgem inimsetega suhelda, aga peab teadma, mida rääkida ja mida mitte. Ma ei ole ise alkoholi tarbimise vastu ja ka mitte selle liigtarbimise poolt. Iga inimene peab ise tunnetama, millal tema piir lõppeb või siis parem mitte üldse tarbima, kuid kahjuks paljud ei tunneta neid piire. Alkoholi joomine on kahe otsaga.Ühelt poolt aitab see lõõgastuda,tekitab heaolutunde, muudab lõbusaks ja seltskondlikuks.Teiselt poolt aga kahjustab mitut kehafunktsiooni,
Auahnete seepärast, et nad loodavad midagi saada, kasutades ära teatud situatsioone, mil teine on vaimses mõttes haavatav ja ükskõiksete sellepärast, et neid ei huvita mida see inimene peab läbi elama, keda ära kasutatakse. Tegemist on siinjuures inimese sulaselges ärakasutamises. Teine näide siinkohal oleks inimese usalduse võitmine, ja selle ära kasutamine oma huvides. Need inimesed on õppinud suhltema nii nagu neile on vaja. Kes või mis seda õpetanud on, jääb lahtiseks. Inimsetega suhtlemises mängib just suurt rolli see samune ettenägelikkus ja oletuste tegemine inimese kohta. Tänu sellele saame me luua pildi inimesest ja käituda nagu me arvame et on õige. Loomulikult ei saa laskuda ainult oletustesse, vaid midagi peab ka jääma üllatuseks, sest kui on ette teada mis juhtub ja mis on, pole see enam elu, vaid lihtsalt mingi maskeraad, mis näitab ennast eluna. Oletustele annab tugi tähelepanelik kuulamine,
rohkus paneb valetaja mõtlema, et just palju detaile peaks muutma vale õigeks. Kas see ka täpselt paika peab tunneb igaüks sisetunde järgi ära. Üldjuhul on kõige paremaks nipiks aga inimese tundmine. Rahuliku inimese puhul äratab tahest tahtmata emotsionaalne kõne kahtlust ning emotsionaalse inimese puhul tagasihoitud kõne. Võhivõõra puhul on retsept aga üldiselt teadmata. Kuidas aru saada, et inimene valetab? Me puutume ikka aegajalt kokku inimsetega, kes näivad valetavat iga sõna mida nad räägivad. Valetaja on kõige lihtsam ära tunda tema kehakeele, käitumise ja oleku järgi. Aga mis on ikkagi valetaja tundemärgid?? · Sa märkad, et inimene väldib sinu silmi. Ta silmad võivad pilkuda ja liikuda ruumis tavalisest tihedamini. · Isik võib rääkimise ajal segaduses olla. Ta mõtleb valesi samal ajal kui ta vestleb, see viib tema tähelepanu kõrvale.
mõisted on sünonüümsed, tähendavad sama IDENTSUSTEOREEM Sotsiaalpedagoogika pakub praktilise vaatenurga selle kohta kuidas sotsiaaltöös ja mujalgi töös inimestega võiks ja peaks kohtlema sotsiaalsete probleemide alla kannatavaid inimesi. Puudutades eelkõige integratsiooniprobleemidega seotud aspekte, kannatusi saab ja tuleb leevendada. Sotsiaalpedagoogika tugevdab töös inimsetega teaduslikku baasi ja täiendab teadmisi ühiskonna ja inimeste suhete küsimustest. Kui sotsiaaltöö viitab praktilisele tööle, instutsioonidele siis sotsiaalpedagoogika on üheks sotsiaaltöö raamteaduseks. See iseloomustab Soomet. Saksamaal ja mujal võib olla see mõiste veel mitmepalglisem. Sotsiaaltöö pealmiselt asutusekeskne, tagab sotsiaalse turvalisuse, admistratiivne, seadusandluse ja
järgmisel minutil head nägu teeb. Või teel koolist koju sõbraga tülli ei läheb, ent juba samal õhtul temaga häirimatult mängib. Vähk on kindel ja siiralt usaldusväärne. Vähist sõbrast on tublisti kasu, kui te kurvalt norutate. Ta on hea kuulaja ja tänu ome kõrgeltarenenud intuitsioonile aimab silmapilkselt, milles asi. Tõtt-öelda on tal teie probleem juba selge, enne kui te üldse suu avate. Vähi Märgi esindajad arendavad parimaid ja kestvamaid suhteid inimsetega, kes on jäär või ambur. Planeedid päikesemärkides Vähk ja... Päike: Tekib turva tunde puudumine ja see muudab Vähi nipsakaks, küüniliseks ja kibestunuks. Kuu: 8 Vähjale parmi aeg, negatiivsus puudub. Merkuur: Sageli lasevad nad enda tunnetel võitu saada ja hakkavad kahetsema tehtut. Veenus: Emotsionaalne turvalisus. Marss: Tundepuhangud. Jupiter: Enesehaletsus ja negatiivsete emotsioonide küüsi langemine Saturn:
võimalus ka selle eest midagi tagasi saada. Lähimusprintsiip: heaolu tagamises aitab lähim tasand, esimesena perekond, selle puudumisel aga nt KOV jne 6. Mida tähendab lähimusprintsiip? Lähimusprintsiip: heaolu tagamises aitab lähim tasand, esimesena perekond, selle puudumisel aga nt KOV jne 7. Mis on sotsiaalõigused ja nende omadused (kolm tunnust oma valikul)? Heaoluriik=sotsiaalsed õigused(R.Kattel) Omadused: ei ole seotud kodakondsuse ja inimsetega (staatus, vajadus, olukord); täiendav kulu riigile; mitmed riigiorganid kindlustavad; Raskendavad ressursside ümberjagamist. Marshall: tsiviilõigused (vabadus, eraelu), Poliitilised õigused (valimised), Sotsiaalsed õigused (ei ole seotud kodakondsuse ja inimestega, nt ka hallipassi omanik saab pensioni, võivad tekkida olukorraga, nt laps jääb haigeks) 8. Milles seisnevad Clarki arvates heaoluriigi uurimise väljakutsed? 1
kodutus. Sest sellega ei võidaks populaarsust. Kodutu ju ei vali ja kes valib, see ei muretse kodutuse pärast. Kodutus kauge ja välimus kauge. Nõudlejad muretsevad, et publik märkaks just nende nõuet. Kuidas tõmmatakse avalikkuse tähelepanu? Näide karusnahavastased paljalt linna peal. Töö sotsiaalprobleemidega ei tähenda tööd inimestega, kes kannatavad sots probl käes. Ei tähenda individuaalset aitamistööd. Tähendab tööd inimsetega, kelle võimuses on midagi teha sots probleemidega. Kelle võimuses vastu võtta mingi seadus. tipp bürokraatia ja poliitikud. Enamasti ei pea nõudleja veenma kogu avalikkust/ühiskonda. See on võimatu. Tuleb veenda kedagi, kelle võimuses mingi sotsprogramm käivitada, vastu võtta seadus vm regulatsioon. Luua uus teenus, toetus. Mida teeme, kui töötame sots probleemiga? Kõigepealt tuleb luua sotsprobleemi tüüp. Me mõtleme sotsprobleemidest kasutades selleks valmis olevaid
Kui oled kellegi vastu jäme, annad vaikimisi loa talle olla kellegi vastu ebaviisakas.Kui kellelegi valetad, andestad talle juba ette, kui tema kellelegi valetab.Kui koosolekule hilined, ütled sõnu kasutamata, et täpsus ei ole tähtis.Kõik need sõnumid kujundavad ettevõtte kultuuri.Korja üles praht kui seda näed, siis hakkavad ka teised enda ümber puhtust hoidma ja oma tööpaika hindama.Väikesed teod võivad tuua suurepäraseid tagajärgi. Räägi inimsetega , hoia kõrvad lahti nende unistustele, lootustele ja pettumustele.Tunneta, milline on teie EV tegelik olustik."Kala on sageli viimane, kes märkab vett, kus ta ujub"-joogi Raman RITUAAL NR2 KORRALDA MÕISTUSEGA, JUHI SÜDAMEGA (tegevus raamatus : park) Inimsuhete rituaal Kaasinimeste vastu ükskõikne indiviid kohtab elus kõige rohkem raskusi ja teeb teistele kõige suuremat kahju. Selliste indiviidide hulgast tuleb otsida inimsoo kõigi äparduste põhjust. Alfred Adler Unistada on hea
annaabi.ee 
