põhihuvisid · Äärmuslikke gruppe on kasulik valitsemissekaasata, sest see muudab nad tehtud otsuste suhtes kaasvastutajaks · On arvatud, et majanduse ja heaolu kasv on kiireim, kui riik ei sekku turumajandusse. Praegu rõhutavad isegi Maailmapank ja IMF, et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Teadmis ja innovatsioonimahukas tootmine sõltub üha enam inimressursist. · Rikkus on ka tähtis, kuna võimalda investeerida infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. · Tähtis on, kuidas jaotub rikkus inimeste vahel · Rahvastiku taastamise probleemid. Kuidas neid lahendatakse? · Eesti on Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond · Sündivuse kasv või sisserände soosimine? · Rahvastiku kvaliteet-haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda
Too näiteid autostumise mõjust keskkonnale. Autod on suurimad keskkonnareostajad (heitgaasid), autoavariides hukkub kõige rohkem inimesi, autoteed võtavad enda alla põllu- ja metsamaad, valmistamisel (rauamaagi kaevandamiselt) reostatakse põhjavett ja vähenevad veevarud. 4. Millised tegurid mõjutavad kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust? · Kõrgtehnoloogilises tootmises on kõige olulisem uurimis- ja arendustöö, see tähendab suurt sõltuvust inimressursist, seega paigutuvad need üksused tavaliselt hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse. · Hea transpordigeograafiline asend · Kauni loodusega suurlinnade lähedus · Tekib sinna kus suudetakse teadmine muuta tootmiseks · Regiooni mis pidevalt õpib ja areneb 5. Miks on kõrgtehnoloogia enamus maades tähtis? KTT on enamus maades tähtis, kuna paljud KTT harud on tihedalt seotud sõjanduse ja riikide kaitsevõimega. 6
Ebaõnne korral jääb firma ilma toote arendusse paigutatud tohututest investeeringutest. Paljud väikesed ettevõtted kaovad või neelavad suurettevõtted nad esimeste tegutsemisaastate jooksul alla. Kõrgtehnoloogia sektoris suudavad iseseisvalt toimida vaid väga suured rahvusvahelised ettevõtted. 9.Iseloomusta kõrgtehnoloogilise tootmise paiknemist ja selgita sellise paiknemise põhjusi. Uurimis-ja arendustöö üksused sõltuvad inimressursist ja seetõttu paigutuvad need üksused tavaliselt hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse. KTT tuumikud paiknevad sageli suurlinnade läheduses, kauni loodusega kohtades, sest targad ja võimekad inimesed väärtustavad elu- ja töökeskkonda. Teisalt tekib KTT vaid sinna, kus see teadmine suudetakse muuta tootmiseks ehk vaja on ka ettevõtlikke inimesi ja struktuure, kes aitaksid teadlastel sukelduda ärimaailma. KTT
firmad Suurbritannias, kust minnakse edasi teistele Euroopa turgudele. 4. Nimeta KTT harud ja tooted. Esialgu arenes: tuuma- ja kosmosetehnika, uued materjalid, ravimi- ja biomeditsiin ning mikroelektroonika. Praegusajal laieneb KTT paljudesse majandusharudesse nt geenitehnoloogia põllumajanduses. Nt Nighthawk. Nasdaq 5. Iseloomusta KTT paigutust mõjutavaid tegureid. KTT on oluline uurimis- ja arendustöö. See tähendab suurt sõltuvust inimressursist. Seetõttu paigutuvad need üksused tavaliselt hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse. Targad ja võimekad inimesed väärtustavad elu-ja töökeskkonda, sellepärast asuvad uurimisüksused hea transpordigeograafilise asendiga ja kauni loodusega kohtades suurlinnade läheduses. KTT jaoks on vaja teadlaste-tehnikute ja ettevõtete suurt hulka väikesel territooriumil, et spetsialistid saaksid igapäevaselt kohtuda
autoteede rajamisel jäävad teede alla suured maa-alad, sealhulgas viljakad põllumaad teeäärse pinnase saastumine tekitab tolmu ja müra liiklusõnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude ohtlike ainetega ohustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade elutingimusi (rändeteede tõkestamine) 4.Millised tegurid mõjutavad kõrgtehnoloogiliste ettevõtet ja teadusparkide paigutust? uurimis- ja arendustöö (suur sõltuvus inimressursist) – hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse elu- ja töökeskkonna väärtustamine – teadus ja tehnoloogiapargid suurlinnadest eemal (looduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt väga hea keskkonnaga väikelinnades) (nt Lund ja Uppsala) (Silicon Valley) masstootmine (hõlmab palju käsitööd) – odava tööjõuga maades kõrgtehnoloogia: tehnoloogia, mis on eriti teadusmahukas ja millele on iseloomulik suur keerukus.
Strateegilised valikud Probleemipuu ja eesmärgipuu kajastavad kindla teemaga seotud probleemide ja eesmärkide tervikpilti. Ent reaalses elus pole sageli võimalik ühe programmi või projekti käigus neid kõiki lahendada, osa neist on projekti mõjuulatuses, teised mitte. Eesmärgipuu määratleb kõik võimalused, mis aga vähenevad, kui võtta arvesse poliitika, prioriteedid, rahalised ja inimressursist tulenevad piirangud. Meil tuleb teha valik neist eesmärkidest, mida peame jõukohasteks, ning jätta kõrvale need, mida me saavutada ei suuda. Selle valiku põhjal määratakse programmi/projekti üldine eesmärk ning otsesed eesmärgid. Seejärel kaalutakse, kuidas valitud eesmärke saavutada ning milliseid sekkumise viise selleks kasutada. See on juba järgmise peatüki teema. Eesmärkide tasandid
aasta 7. novembril Stanfordi ülikooli doktorandid Larry Page ja Sergei Brin. Google Search on selle ettevõtte poolt arendatav maailmas enim kasutatav interneti otsingumootor, Google'i esimene ja tähtsaim toode. Google'i poolt sõnastatud ettevõtte missioon on "kogu maailma info organiseerimine ning kõigile ja kõikjal kättesaadavaks ja kasulikuks muutmine". 97% ettevõtte käibest annab reklaami müük. Firma lähtub ressursside jaotamisel 70-20-10 põhimõttest: 70% inimressursist ja tehnilistest vahenditest pannakse põhiotsingu ja reklaaminduse arendamiseks, 20% läheb tuumiktegevusega seotud valdkondade arendamiseks (näiteks uudiste otsing) ning 10% muude tegevuste arendamiseks. Lisaks veebilehtede otsingule on Google'i otsing laienenud paljudesse muudesse valdkondadesse. Nii on praegu võimalik otsida ka pildifaile, Useneti uudisgruppe, päevauudiseid, videoid, asukohapõhist infot, asukohta kaardil, internetis müüdavaid kaupu,
Monetary Fund – IMF), et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. 16 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad, toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Mida enam materjalimahukas tootmine asendub teadmis- ja innovatsioonimahuka tootmisega, seda enam sõltub pikaajaline majandusedu inimressursist. Taasiseseisvumise järel tõid mitmed välisfirmad oma tootmise Eestisse, kuna siin oli Aasia maadest kvalifitseeritum tööjõud ja Lääne-Euroopast madalamad maksud. Sellel suunal püsimine oleks Eesti jätkusuutlikkusele hukutav, kuna kokkuhoid sotsiaalmaksu arvelt vähendaks arstiabi kättesaadavust ja sotsiaaltoetuse eraldamist abivajajatele. Majandusarengu sotsiaalsete mõjurite arvestamine ei tähenda, justkui poleks majandusliku rikkuse kasv oluline
Lõhe tegeliku käitumise ja sõnade vahel.32 2.4. Kas inimene on eesmärk või vahend? Majanduslikud väärtused on ülimuslikud. Majanduskasv kui vahend hea elu elamiseks. 29 Missugused eestlaste väärtused vajavad kaitset?, 27. november 2007, http://www.president.ee/img/pilt.php? gid=105427, (20.03.2009) 30 Sealsamas 31 Sealsamas 32 Sealsamas 11 Inimressursist rääkimine dehumaniseerib inimese. Vastastikuse austuse moraali järgi inimene eesmärk, mitte kunagi vahend. Majanduse, ühiskonna õitseng pole võimalik ilma inimese õitsenguta. Inimest ei tohiks instrumentaliseerida.33 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta? Läbi hariduse. Luues keskkonna, kus nende väärtuste järgi elamine on võimalik. Teadvustades ohus olevate väärtuste olulisuse. Arutledes väärtuste ja hea elu seose üle.34 2.6
revolutsiooniks on vaja sarnast läbimurret, nagu odav mikrokiip oli infotehnoloogia alguseks. Iga faas on toonud uue infrastruktuuri ja uued odavad sisendid, nagu praegu internet ja mikrokiip. Ka on igal ajastul oma äritavad ja moderniseeritud on vanad tööstusharud. Näiteks on infoajastul masstootmine asendumas paindliku tootmisega, ettevõtte juhtpüramiidid asendunud avatud võrguga, toormaterjalide töötlemine on asendanud ajutööga, inimressursist on saanud inimkapital. Tehnoloogilis-majanduslik paradigma hõlmab kogu majandussektori, k.a organisatsiooniline ning finantsstruktuur. Perez: "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad kogu antud paradigma kestuse vältel." Perezi teooria kohaselt jaguneb iga innovatsioonitsükkel kaheks: toimub revolutsioon, millele
annaabi.ee 
