4. ruumiline agent mis ühendab füüsiliselt reaalsusega; 5. maailma agent hõlmab kõikide agentide ühendust lubamaks iseseisvat käitumist; 6. usutava agent - tõendab personaalsuse kaudu tehis karakteri kasulikkust; 7. füüsiline agent on isik kes käitub läbi sensori käivitaja; 8. ajaline agent võib kasutada ajal jooksul talletatud informatsiooni, et pakkuda instruktsioone arvuti programmile või inimolendile. Intelligentsed agendid teevad meie elu rutiinseid kohustusi täites oluliselt kergemaks, kuid jätavad olulisemad asjade otsustamise reeglina ikka inimestele endale.
ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades ka rünnatavaid (elus ja elutuid) objekte. Kaklemise kui agressiivse käitumise ilmnemise protsent probleemsete indiviidide puhul on 66%. Agressiivne käitumine ehk agressiivsus on vaenulik ning tahtlik rünnak kellegi või millegi vastu. Agressiooni käigus tehakse haiget või valu teisele inimolendile ning seega on tegemist vägivallaga. Agressioon võib olla nii füüsiline (vägivald) kui ka psühholoogiline. Niisamuti on agressiivsule olemas ka kolm komponenti: emotsionaalne, motivatsiooniline ning käitumuslik. Agressioon pole kunagi juhuslik ega alateadlik. See on alati teadlik ja tahtlik akt. Põhjused agressiivseks käitumiseks lastel võivad olla erinevad. Suur tähtsus on perekasvatusel alates lapse esimestest elupäevadest. Sotsioloog M. Mid rõhutab, et kui laps
inimesed ei olnud tegelikult kristlased, kuigi nad ise vastupidist väitsid. 2.3. Kierkegaard tõe kohta Üks Kierkegaardi kõige mõjukamaid ideid oli tõe kohta. Tema vaatenurga kohaselt oli olemas kahte liiki tõde. Mõnikord kirjeldab ta neid kui ,,objektiivne" ja ,,subjektiivne" tõde; mõnikord ütleb ta et on olemas tõde mida teatakse ja tõde mida elatakse. Vastavalt Kierkegaardile on elatud subjektiivne tõde sellist liiki tõde mis on kõige tähtsam igale eksisteerivale inimolendile. Sellise väide on traditsionaalse filosoofia kritiseerimine enamus filosoofide jaoks vaatamata erimeelsustele selle üle kuidas määratleda tõde, kuidas tõde teada saada ja kuidas kõige paremini seda saavutada. Kierkegaardi ei huvita eriti filosoofilised arutelud selle kohta kas me tõesti teame et asjad mida me tajume on olemas või kas me tegelikult teame et täna on esmaspäev. Kierkegaardi arvates on oluline see kuidas inimene seostab ennast asjadega millesse ta sub
poolega. Tegelikult, hirm elada.Lubades lahkuda oma egokesksel teadvusel, soovite te arendada uut moodust, kuidas asju vaadata. Kõige paremini võib seda kirjeldada, kui neutraalset, mis tähendab, et midagi lihtsalt on olemas, mitte aga milline see peab olema. Egokeskse käitumise põhjuseid ja tagajärgi jälgitakse, sisemise hirmu südamikku teadvustatakse ja ego muutub sellisel juhul läbipaistvaks. Ja kui tahate, siis te saate lubada lahkuda kõigel, mis on läbipaistev. Igale inimolendile on hirm tuttav. Igaüks teist on tuttav pimeduse ja üksindusega, mis hirmuga kaasas käivad. Kui hirm ennast avalikult näitab, sirutab suurem osa inimesi kohe abistava käe. Kui ta aga peidab ennast vägivalla või julmuse maski taha, tundub, et sellele ei ole võimalik andestada. Mida destruktiivsem ja jõhkram on tema avaldumine, seda raskem on näha selle taga hirmu ja tühjust. Ja ikkagi, te saate seda näha.Omaenda hirmu- ja tühjusekogemuse sügavusest saate te
inimeste surma (Cotterell 2001:170). 28 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud 6. INIMESTE SUHTED HALDJATEGA Haldjaid, nagu kõiki loodusvaime, peeti iseloomult tujukateks ning neile üritati igati meelejärgi olla. Heakskiidu ärateenimiseks viidi läbi rituaale, toodi ohvriande, sülitati kolm korda üle õla jne, aga nagu korralikule inimolendile kombeks, püüti kergemalt pääseda ja haldjaid üle kavaldada. Leiutati viise nende nägemiseks, nendelt nõu küsimiseks ja isegi nende püüdmiseks. Ka küsimustikule vastanud arvasid, et haldjatele toodi/tuuakse ohvriande (52%). Enamjaolt pakuti, et ohvriks võik olla midagi söödavat (mesi, marjad, piim, maiustused) või ilusat (lilled, väärisesemed) ning et ohverid toodi, et haldjailt midagi vastu saada, nende heakskiidu
3.2.8. Neuroos Jungil tähendab neuroos inimese sisekonflikti, kus inimese teadlik ja alateadlik osa on omavahel ,,riius". Selle tagajärjeks on sisemine rahulolematus iseenda ning eluga ja võivad esineda kõikvõimalikud veidrad kõrvalnähud, alates foobiatest kuni sundmõtete ja -käitumiseni. Eessõnas Victor White teosele ,,Jumal ja teadvustamatus" arutleb Jung, et kuigi teoloogia ning psühholoogia on erinevad, siis mõlemate üheks ühiseks eesmärgiks on ometi abi toomine kannatavale inimolendile. Kuna inimkannatuse põhjused pole alati bioloogilis- somaatilised, siis on oma vajalik panus anda nii teoloogial kui psühholoogial. Seda näiteks neuroosi puhul. ,,Neuroosi korral võib esineda erinevaid probleeme, mis varieeruvad instinktiivse sfääri häiretest kuni ülimate küsimusteni ning otsusteni, mis mõjutavad meie elufilosoofiat. Neuroos ei ole isoleeritud, selgelt välja joonistatud fenomen; see on inimolendi kui terviku reaktsioon." (JUNG 1977:300)
annaabi.ee 
