mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega. Naljanditega ühendab neid asjaolu, et loomamuinasjuttudeski on kilbile tõstetud sageli üpris moraalitu kavalus. Kunstmuinasjutud - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga
rahuldust, naudingut. 8. Selgitage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi. 1) Looduse väärtustamine pildina.Näha loodusobjektis ainult tema maalilist välispinda, ilma seda millegagi seostamata 2) Looduse assotsiatiivne väärtustamine. Vähemmaaliliste kohtade väärtustamine looduses (ajaloolise, kultuurilise, kirjandusliku sündmuseabil). Loodusel puudub väärtus, kuni teda pole mõne kujuteldava või tegeliku teoga ’’inimlikustatud’’ või ’’pühisetud’’. 3)Looduse teaduslik väärtustamine. Looduse mõistmine nii nagu ta on, lahus inimese juuresolekust ja mõjust. 6. loeng: Esteetiline objekt 1. Kirjeldage fraasi „esteetilise objekt“ kolme tähendust (valige ise). 1) Kunstiteos Fraasiga “E-objekt” peetakse sageli silmas kunstiteost (maali, skulptuuri vms) 2)Kunstiteose tahk “E-objektina” ei käsitleta mitte kogu kunstiteost tervikuna, vaid teatud tahku –tajutavat /pertseptuaalset osa.
välispinda, ilma seda millegagi seostamata. see viis soovitab läheneda loodusobjektidele kui ,,üldistele vormidele, tegevustele, kombinatsioonidele" ning ,,mitmesugustele vormi- ja värviseadetele". Maastikku tuleb vaadelda maastikumaalina. Looduse assotsiatiivne väärtustamine vähemmaaliliste kohtade väärtustamine looduses(ajaloolise, kultuurilise, kirjandusliku sündmuseabil). Loodusel puudub väärtus, kuni teda pole mõne kujuteldava või tegeliku teoga inimlikustatud või pühitsetud. Looduse teaduslik väärtustamine looduse mõistmine nii nagu ta on, lahus inimese juuresolekust ja mõjust. VI. Esteetiline objekt 1. Kirjeldage fraasi ,,E-objekt" vähemalt kolme tähendust. Kunstiteos fraasiga e-objekt peetakse sageli silmas kunstiteost(maali jm). sage esteetilise kunstikäsitluse pooldajate hulgas: esteetiline objekt on igaasi, mis on, kas muusikaline kompositsioon, kirjandusteos jne.
looduses ainult neid objekte, mis on visuaalselt harmoonilised, põnevad, huvitavad, nauditavad või meeldivad. 2. Assotsiatiivne väärtustamine – looduse/maastiku sidumine mingi ajaloolise/kirjandusliku kontekstiga (nagu Euroopas) ja kirjandusliku kontekstiga Ameerikas - „inimseikluste suur näitelava“. Varjatud eeldus, et loodusel puudub väärtus, kuni teda pole mõne kujuteldava või tegeliku teoga „inimlikustatud“ või „pühitsetud“. Turistidena väärtustame loodusobjekte endiselt eelkõige ajalooliste, kultuuriliste ja kirjanduslike assotsiatsioonide kaudu. Loodus ise on selle järgi esteetiliselt väärtusetu. 3. Teaduslik väärtustamine – a) Kõigepealt tuleb nõustuda, et mõnesugune teaduslik informatsioon juhib meid tõepoolest eemale tegelikust looduselamusest. (molekulaarstruktuur)
Liigitus : Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega. Naljanditega ühendab neid asjaolu, et loomamuinasjuttudeski on kilbile tõstetud sageli üpris moraalitu kavalus. Kunstmuinasjutud - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga
zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Liigitus : Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega. Naljanditega ühendab neid asjaolu, et loomamuinasjuttudeski on kilbile tõstetud sageli üpris moraalitu kavalus. Kunstmuinasjutud - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga
annaabi.ee 
