Pilet nr.1 Erich Maria Remarque · Oli pärit vaesest perekonnast. · Ema suri tal haigusesse ja isa oli raamatuköitja ning nad kolisid palju · .Andis klaveritunde, et taskuraha teenida. · Ta kolleksioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu. · Sellest ajast pärineb remarquel armastus kauni looduse vastu, igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele. · Remarque osales Esimeses maailmasõjas.Ta päästis mitme kaaslase elu, aga teda muserdas kõige rohkem koolivenna surm.Ta ise sai haavata,peale paranemist lahkus armeest ja loobus kõikidest ordenitest ja aumärkidest. · Peale sõda suundus ta tagasi õpetajate seminari,mõnda aega õpetas küla koolmeistrina,aga ta jättis selle ameti peagi, sest tema väljavaated olid sõjaga muutunud. · Järgnes palju juhutöid,temast sai spordiajakirjanik ja ta abiellus näitlejaga. · 1929a. sai ta tuntuks romaaniga "...
1. Renessanss Renessanss antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile. Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg
otsustest. Aja möödudes on tihenenud konkurents ning on suurenenud ka sõnavabadus. Ühiskonnas on levinud ütlus, et inimesele on õnneks vaja tsirkust ja leiba. Seda võib pidada paljude kanalite alustalaks. Raha teenimiseks on vaja rahvale anda, seda mida nad soovivad. Tsirkuse ja lõbu pakkujaid tekib üha juurde ning telekanalid peavad mõtlema uusi viise, et meelitada just neid vaatama. Suure konkurentsi tõttu kaotavad erakanalite peremehed inimlikuse ja on valmis eetrisse laskma kõike, mis vähegi võiks poolehoidjaid juurde tuua. Näiteks hiljaaegu jõudis Eesti erakanali, kanal kaks, läbi eetrisse kõmuline mäng ,,Tõehetk", saade mis intrigeerib, tekitab vaidlusi, saab tähelepanu. Põhimõte seisneb miljoni krooni teenimises. Raha võitmiseks ei ole vaja teha muud kui lõpuni ausaks jääda. Tundub lihtne, kuid tegelikult tuleb avalikustada kõik oma, ning lähedaste probleemid. Valgust näevad kõige kardetumad saladused
vanematest lahku oli kasvanud ja soovinud oma õde muusika kooli viiulit õppima panna, mis nüüd on võimatu. Kuna Grete ei talu näha oma venna uut olekut, peidab Gregor kui õde tema ruumi siseneb, siiski hakkab ta oma eluga putukana harjuma. Ema soovib väga näha milline ta poeg on, kuid isa ja õde ei taha seda lubada. Ema ja õde viivad tema toast välja mööbli, kui saavad teada et Gregor naudib seintel ja laes ronimist. Ta kuuleb kuidas ema kardab, et poeg kaotab oma inimlikuse koos oma asjadega, Grete aga lohutab ema kutsudes end eksperdiks venna soovides. Gregor muutub ärevaks ja ronib seinale, et peita ühte maali sooviga seda alles hoida. Ema minestab kui putukat seinal näeb. Gregor põgeneb ruumist ja õde läheb ravimitega ema juurde, sulgedes ukse enda järel ja jättes Gregori elu tuppa. Isa jõuab koju ja kui ta kuuleb Gretelt, Gregori toast välja murdmisest arvab ta, et too oli ema rünnanud, mis peale ta poega mööda tuba taga ajama hakkab. Gregor saab
ja igas kohas. Alguses ei peetud välitööde tegemist vajalikuks. Ühel hetkel hakati ka välitöid tegema, kuid need toimusid samuti positivistlikus vaimus, välitöödeks peeti kõiki andmete kogumist, intervjueerides inimesi, palju jooniseid, fotosid, koguti esemeid. Laboratoorne teadus. Andmete kogumine pidi olema süstemaatiline. Inimesi peeti uurimisobjektideks, nagu loomi või savi. Uurimist mõjutavad kultuurilised eelarvamused ja sotsiaalne. Välitööd on üks inimlikuse kogemuse vorm. Kaks lähenemist, kuidas võiks esimesi välitöid hakata korraldama. Vajalikuks peetakse seda, et esmakordselt enne välitöödele siirdumist, tuleb uurida kõikvõimalikke andmeid, mis selle rahva kohta saada on. Lugeda kirjandust ja uurida arhiive. Teine lähenemisviis: mitte midagi enne uurida, minna valge lehena. Sellist lähenemist õigustatakse sellega, et siis saab vahetult kogeda paremini, puuduvad teadmised mis võivad osutada segavaks. Välitööde meetodid:
keerukuse juures on usutamatu, nagu võiks teadust selgitada paari lihtsa metodoloogilise reegli najal.Tsiteerides :„ Mõte ,et teadust peaks viljelema kindlaksmääretud reeglite järgi on ebareaalne ja hukatuslik. Ebareaalne on ta selle pärast, et suhtub liiga üheselt inimese annetesse ja olukordadesse, mis neid andeid võivad soodustada ja luua.Hukatuslik on ta sellepärast,et püüe mingeid reegleid peale suruda suurendab meie professionaalset kvalifikatsiooni igal juhul meie inimlikuse arvelt.“ Michel Foucault : Prantsuse ajaloolane ja filosoof. Uuris teaduse ja mõistmise kasutamist võimu tööriistana niisugustes valdkondades nagu meditsiin ja kriminoloogia. 6.Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi esmaavastajaks pidas Freud ise Josef Bauerit.Üks Baueri patsientisedt oli tundnud ajutist kergendust ja koguni vabanenud mõnest
sõjaväeteenistusest, võeti ka ennetähtaegselt. 1914 võeti 7% meeselanikkonnast, u 100 000. Hukkus 10 000. Suurenes ka Eesti ohvitseride hulk. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Kui oli valida kahe halva vahel, siis toetati pigem Venemaad, sest saksastamist ei tahtnud mitte keegi. 1915 võttis Jüri Vilms üles küsimuse poliitilise rahvusautonoomia suhtes. Ernits leidis et tuleb olla ühel meelel kõigi rahvustega, kes vabaduse ja inimlikuse nimel võitlevad. Sotsialistid ja nooreestlased pidasid vajalikuks väikerahvaste osalemist Venemaa poliitikas. Venelased sai aga aru, et neid ei toetatud mitte lojaalsusest VEnemaa vastu vaid lihtsalt igihaljast vihast sakslaste vastu ning üritasid Baltimaid rohkem venestada, et nad mingeid ideid ei saaks. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee).