E.Hemingway ,,Vanamees ja meri" Teos ,,Vanamees ja meri" ei ole lihtsalt mingi kalurijutt. Selles teoses leiavad käasitlemist igavesti aktuaalsed suured üldinimlikud probleemid. Inimene keset elu ookeani selline näib olevat süzee. Teose lõpust jääb kõlama mõte Elu on küll kaunis, kuid ta on karm, täis raskeid katsumusi, viletsusi ja ohte. Palju peab jätkuma visadust ja jõudu inimlapsel, kes tahab sel karmil ookeanil pinnale jääda. Ta peab võitlema ning saatust trotsides vastu minema kõigile tema ohtudele . Millest muust võiksidki rääkida vanamehe taolised arutlused : ,,Mispärast küll loodi linnud nii õrnad ja väetid...kui ookean võib ju ometi vahel nii julm olla? Tõsi, ta on küll lahke ja vägagi ilus, kuid ta võib ka halastamatu olla ja see tuleb ikka ja alati nii ootamatult ning siis on need linnud, kes ta
tuppa kolde varjule. Kuid ma väsind lapse kombel kodu poole piiludes nõrken oma elu suurtes tuisukarva siiludes. Unenägu Ma leidsin halja künka ja sinna seisma jäin. Täis valgeid laevu voogas mu jalus Muhu väin. Just maltsakalda äärel käis looklev metsatee ja palmid Sõrve säärel vahtisid üle vee. Ning uhkel inimlapsel nii kergelt hingas rind, toas laulis kätki äärel suur sinisirje-lind. Pilvkõrged tõsised kantsid valvasid lahesuus, kus ruuged pomerantsid küpsesid nõtkes puus. Laul Kui, kõrvus häbinaer ja hele vile, sa nagu surnu oma külmas toas kesköösel kukud sängis kummargile Ja tunned: „Lõpp! Vaid unustust! Mul pole tegu muuga!“- siis keegi koputab su akna taga. Laul jookseb tuppa laternaga,
järjestuse mustandvariant. 2000: Esimest korda järjendatakse taime (müürlook) kogu genoom. 1998: Saadakse inimese embrüonaalsete tüvirakkude kultuurliinid. Esimest korda jäljendatakse looma (Ümarussi Chaenorhabditis elegans) kogu genoom. 1997: Sotimaal sünnib esimene täiskasvanu rakust kloonitud imetaja - lammas Dolly. 1994: FDA lubab toiduturule esimese GMO - transgeense tomati. 1990: Esimene edukas geeniteraapia kaasasündinud immuunpuudlikkusega inimlapsel. Saadakse esimene putukakindel teravili - Bt-mais. Esimene transgeenne selgroogne (forell) on välikatsetes. Alustatakse inimgenoomi projekti. 1986: Alustatakse esimese biotehnoloogilise vähivastase ravimi - interferooni tootmist. Esimene transgeenne (GM-) taim (Bt-tubakas) on välikatsetes. 1985: "DNA-sõrmejäljed" on esmakordselt asitõendina kohtus (USA). 1983: Kary B. Mullis loob DNA polümeraasse ahelreaktsiooni metoodika. (Saab selle eest 1993 Nobeli preemia.)
Mõnikord kui vanemad oma last ei taha, ei tähenda, et laps ei oleks maailmas soovitud. Maailmas on palju häid inimesi, kes soovivad teiste poolt mitte soovitud lastele oma südame ja kodu avada ja seejuures on eriti palju neid, kes tahaksid lapsendada vastsündinuid. Abordipooldajate retoorika üks kõige eksitavamaid aspekte on see, et püütakse jätta mulje, nagu oleks abort sündimata beebi parimates huvides. Tegelikkuses rebitakse väikesel ja imeõrnal inimlapsel emaüsas sõna otseses mõttes jäsemed küljest, kõigest seepärast, et tema vanemad teda ei soovi ning usutakse, et see on tema enda huvides. Abort on raske asi, millest rääkida ja raske asi, mida teha. Minu arvamus on see, et abort peab olema iga naise enda otsus, mida ei tohi mõjutada mingil viisil. Isiklikult ei suudaks mina teha aborti, aga ma saan aru paljudest naistest, kes seda teevad. Minu jaoks on parim alternatiiv abordile saada siiski laps ja anda ta adopteerida
7 4 ENN KOEMETSA MÕTTEID ÕPPIMISEST Enn oli arvamusel, et õppimine muudab inimese käitumist ja see muutus on püsiv. Ta tõi näiteks ka selle, et inimene muutub ka väsimuse ja haiguse tagajärjel, aga see muutus pole püsiv, püsiv muutus tuleb vaid koos õppimisega. (Kuidas Õppida, 1972) Enn on rääkinud õppimisest tingitud reflekside alusel. Keegi meist ei sünni midagi teadmata, sündides on inimlapsel juba olemas instinkt imeda, köhida, silmi sulgeda ja avada ja veel teisigi omadusi. Need refleksid on kogu liigil samad, kõik näiteks sulgevad ereda valguse puhul silmad või saades löögi põlve alla tõmbavad sirutajalihased kokku. Igasuguse õppimise füsioloogiliseks aluseks on just tingitud refleksid. (Kuidas Õppida, 1972) Õppimise põhireeglite all toob ta välja esiteks selle, et õppimisel pole piire. Õppimisoskus sõltub palju just õpetamisoskusest ja
kas nad peaks nii olema ja kui mitte, siis kuidas oleks asjadel hea olla ja kuidas nad peaksid olema. Teadmise kujunemise probleem; mõtlemine kui anamnesis. Antud alateema puhul on küsimus selles, kuidas on inimindiviidil võimalik omandada teadmist eelpool kirjeldatud tähenduses. Tunnetusvõimeteks, mis inimesel loomupäraselt kõige varasemalt välja kujunevad, on meeled. Nende kaudu hakkavad inimlapsel ka justkui iseenesest välja kujunema arvamused. 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Seevastu mõistuslikuks olemustunnetuseks pole lapsed peale sündi veel pikka aega võimelised. Nii peavad inimese esmaseks tunnetusvormiks jääma tema arvamused, mida ta enda kogemuste najal omandab või ka täiskasvanute käest kuuleb ja heas usus, see tähendab aga kriitikavabalt, omaks võtab
Lapse ja hooldaja vaheline suhe on vastastikune. Hooldaja hääl, käed, nägu, rind ja lõhn vahendavad lapsele inimest, kes rahuldab tema vajadused. Laps mõjutab hooldajat saamaks rahulolu tunnet, rahuldust ja rõõmu. Inimese lapsepõlv on pikk. Vastsündinu on abitu ja ei tule ilma hoolduse ja turvalisuseta toime. Ta elab kaua sõltuvuses hooldajast. Teiselt poolt on inimlapsel ettevalmistus, mis kaitseb tema kasvu. Tal on võime luua elutähtsat vastastikust suhet hooldajaga: juba vastsündinu aistib ümbritsevat ja reageerib sellele. Vastsündinu info saamine Vastsündinu päevad mööduvad peamiselt magades. Keskmiselt magab imik päevas 16 tundi, kuigi mõni võib magada 21 tundi, teine aga 11 tundi. Laps ärkab tavaliselt iga paari tunni järel. Kui laps saab
annaabi.ee 
