indiviididena ja erinevas suuruses gruppidena. (Mis määrab kuuluvuse nendesse gruppidesse kas veresugulus, etniline päritolu, mingi tarkus nagu kirjaoskus, vms?) b) Kas ,,suur lugu" on ,,suurte" või ,,väikeste" inimeste lugu? c) Miks ,,suured narratiivid" püsivad? Oma vastuses tooge näiteid Gilgamesist, Iliasest ja lisaks omal valikul kas Oidipusest või Njálli saagast või Kalevalast. Narratiivsus on inimkultuurile omane tunnus. Narratiivid on lood ehk jutustused, mida inimesed loovad ja annavad edasi teistele. Inimesele on vaja luua narratiive, et iseennast ja ümbritsevat mõtestada. Kindlasti on suurte lugude loomine seotud ka aja ja mäluga. Suured narratiivid aitavad säilitada inimesele olulisi mõtteid, andes neid niimoodi edasi järgnevatele põlvedele. Suured narratiivid võivad esitada vaid ühe inimese lugu. Näiteks vanimaks peetava eepose "Gilgameshi" lugu räägib ühe kuninga eluloost
Juba klasside-eelne inimene oskas suhelda ning ka ennast sootsiumis ja looduses kindlalt määratleda sümbolite abil. Mingi osa neist muutus salastatuks. Just maagilistest kujunditest ja märkidest hakkasid kujunema tähestikud. Inimene oli kaugetel muinasaegadel sääraste märkidega vahetumalt seotud: ta tunnetas neis peituvat väge, uskus ja kartis niisugust jõudu ning alistus sellele. Üks arhailisemaid inimloomingu vorme on ehtimine. See unikaalne nähtus on omane ainult inimkultuurile. Ehete, märkide, ornamentide ja värvide kaudu edastas inimene informatsiooni, mis oli õige vähe muutuv ja mida anti ühesuguselt edasi põlvest põlve. Ehe oli nagu sõnum, teadete kompleks, mida tuli osata lugeda. Suulise kultuuri inimeseks olemise kogemus kirjutati ehte varal üles ja anti edasi selle tõrje- ja kaitsemaagiline, ravi- ja värvimaagiline, aga ka nimemaagiline aspekt. Ehte, aga ka riietuseseme kujunduses oli oluline sõnum ornamendil. Maagiline ornament ja püha
kohta. Näidatakse erinevaid kaadreid (need pannakse kokku), nt poiss joob ja siis näidatakse lindu. Filmi on antropoloogid kritiseerinud, et Gardneri filmitegemine ei olnud eetiline (ta ei näidanud danidele materjali, kartis, et nood hakkavad iseennast kartma). Filmis ei räägita indiviididest, vaid kasutatakse tegelaskujusid, ei huvitunud nendest inimestest (kommentaari kirjutas ta ise), vaid tahtis näidata, mis on inimkultuurile iseloomulik üleüldiselt. Tahtis rääkida inimesest kui üldiselt (et inimene on võimeline oma liigikaaslast tapma). Tema jaoks olid teatud metafoorid ja sümbolid olulised. Teda huvitas rohkem iseenda interpretatsioon kultuurist. Rivers of Sand 1974, filmitud Etioopas hamarite juures (tänapäeval üks hästi eetiline rühm, keda on filmitud palju), filmis oli sümboliks käsikivi, millega hamarinaised
loomalaudas. Sellest rõõmsast uudisest said esimestena teada lihtsad inimesed karjased, mitte aga rikkad ega ülikud. Inglite kadumise järel ütlesid karjased üksteisele: ,,Läki nüüd Petlemma ja vaadakem seda asja, mis on sündinud, mis Issand on meile teada andnud!". Eespool kirjeldatud valdavalt religioossetel nähtustel peab olema inimühiskonnas mingi põhjus või ,,missioon". Seda näitab ainuüksi juba nende nähtuste mõju inimestele ja inimkultuurile tervikuna. Kahtlemata olid sellised kirjeldatud sündmused kunagi olemas, mis kirja teel on jõudnud tänapäeva inimestele. Kuid probleem seisneb selles, et kuidas selliseid nähtusi õieti tõlgendada. Seda aspekti, et miks need nähtused inimühiskonnas aset leiavad, hakkamegi järgnevalt läbi pika disskussiooni lahti harutama. Oleks loogiline, et kui maaväline kõrgtsivilisatsioon lõi inimkonna, pidi see ka inimkultuuri kui- dagi moodi mõjutama. ,,Inimesed on ju nende lapsed"
34 rikkad ega ülikud. Inglite kadumise järel ütlesid karjased üksteisele: ,,Läki nüüd Petlemma ja vaadakem seda asja, mis on sündinud, mis Issand on meile teada andnud!". Eespool kirjeldatud valdavalt religioossetel nähtustel peab olema inimühiskonnas mingi põhjus või ,,missioon". Seda näitab ainuüksi juba nende nähtuste mõju inimestele ja inimkultuurile tervikuna. Kahtlemata olid sellised kirjeldatud sündmused kunagi olemas, mis kirja teel on jõudnud tänapäeva inimestele. Kuid probleem seisneb selles, et kuidas selliseid nähtusi õieti tõlgendada. Seda aspekti, et miks need nähtused inimühiskonnas aset leiavad, hakkamegi järgnevalt läbi pika disskussiooni lahti harutama. Oleks loogiline, et kui maaväline kõrgtsivilisatsioon lõi inimkonna, pidi see ka inimkultuuri kui- dagi moodi mõjutama. ,,Inimesed on ju nende lapsed"
loomalaudas. Sellest rõõmsast uudisest said esimestena teada lihtsad inimesed – karjased, mitte aga rikkad ega ülikud. Inglite kadumise järel ütlesid karjased üksteisele: „Läki nüüd Petlemma ja vaadakem seda asja, mis on sündinud, mis Issand on meile teada andnud!“. Eespool kirjeldatud valdavalt religioossetel nähtustel peab olema inimühiskonnas mingi põhjus või „missioon“. Seda näitab ainuüksi juba nende nähtuste mõju inimestele ja inimkultuurile tervikuna. Kahtlemata olid sellised kirjeldatud sündmused kunagi olemas, mis kirja teel on jõudnud tänapäeva inimestele. Kuid probleem seisneb selles, et kuidas selliseid nähtusi õieti tõlgendada. Seda aspekti, et miks need nähtused inimühiskonnas aset leiavad, hakkamegi järgnevalt läbi pika disskussiooni lahti harutama. Oleks loogiline, et kui maaväline kõrgtsivilisatsioon lõi inimkonna, pidi see ka inimkultuuri kui- dagi moodi mõjutama. „Inimesed on ju nende lapsed“
annaabi.ee 
