Meeste juuste ja habemete värvimised, lõikused läbi aegade Muinas- Egiptus Sel ajal kandsid mehed parukaid. Kunigapere ja ülikud ajasid pea kiilaks ja kandsid inimjuustest valmistatud parukaid. Muinas-Kreeka 6.saj eKr hakkasid mehed eelistama lühikest lõikust. Pikki juukseid kandsid poisid, noorukid, raugad. Parukad polnud nii moes, kuid kanti siiski. Mehed kui ka naised kasutasid juuste hoolitsemisel parfüüme ja õlisid. 444.eKr hakkasid mehed oma juukseid värvima mahapestava pulbriga. Kasutusel olid ka võltsjuuksed. Juuksed ning habemed olid tol ajal võrdse tähtsusega
pleegitada Juustemoes jätkus keskaegne komme kanda kuni abiellumiseni keskelt lahku kammitud pikki lokilisi juukseid lahtiselt seljal. Pärast abiellumist tulid juuksed kinni katta Abielunaised hakkasid katsetama uutmoodi soenguid - nad punusid suurema osa oma juustest patsi ja keerasid selle ümber pea, osa juustest langes vabalt alla Kasutusel olid parukad ja valejuuksed, mida valmistati nii siidist kui ka inimjuustest Peakatteid kaunistati sulgede ja juveelidega Itallannad kandsid 15. ja 16. sajandil sageli turbaneid. Madalmaades peeti lugu kapuutsist, prantslannad aga eelistasid sametmütsikesi. Naised kandsid ka laubapaelu. Peaehteid kaunistati luksusliku tikandi ja hinnaliste kividega MEIK Kõikide ühiskonnaklasside naised võtsid kasutusele põsepuna, näonaha toonija ja värvid, vähem levinuks jäid silmavärvid. Endiselt kasutati tinavalget alusmeigina
Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Mõisted: -Kõrkjad (lk 120)Kõrkjal on tumerohelised varred.Vars on sile, sõlmedeta, lehtedeta ning seest valge ja pehme. Kõrkja varre tipus asub pruunikas õisik. -Parukas (lk 106) parukat kasutades oli neil pead kiilakaks aetud, kuna see parandas karmi kliima tolerantsust ning vähendas täide levikut. Parukad tehti inimjuustest, lamba villast või taimekiududest. Need olid populaarsed, kallid ning nende eest kanti regulaarselt hoolt. -Surnute linn - Koht kuhu maeti need, kelle perel oli piisavalt raha, et neile sinna haud osta. -Nõidus (lk 117) ehk nõidumine on kujutelm, et eriliste võimetega inimene, nõid suudab oma hingejõuga või teatavate toimingute ning vahenditega mõjutada kaasinimesi, loodust ja üleloomulikku maailma. V Raamat: Habiirid
Kõrkjates ärgates nägi ta meest, kellel polnud nina ega kõrvu ning läksid Surnute linna Anukise hauast kulda ja hõbedat varastama. Kui need oli maha müüdud, jagasid nad vara pooleks ning läksid lahku. Sinuhe läks oma vana maja juurde, Kaptah liitus temaga ning nad läksid laeva peale, et sõita Simüra sadamasse. · Parukas (lk 106) parukat kasutades oli neil pead kiilakaks aetud, kuna see parandas karmi kliima tolerantsust ning vähendas täide levikut. Parukad tehti inimjuustest, lamba villast või taimekiududest. Need olid populaarsed, kallid ning nende eest kanti regulaarselt hoolt. Neile määriti peale erinevaid taime õlisid või loomade rasva. Peole minnes pandi vahatükk pähe, mis õhtu jooksul sulas ja eritas meeldivat lõhna. Egiptlastel oli enda pea pesemine kujunenud rituaaliks. parukad maeti surnukehaga koos, sest oli uskumus, et parukaid läheb peale surma vaja. Nii parukat kui ka päris
Ärgates nägi ta meest, kellel polnud nina ega kõrvu. Nad läksid koos Surnute linna ning varastasid Anukise hauast kulda ja hõbedat. Müüsid need maha, jagasid vara pooleks ning läksid lahku. Sinuhe läks oma vana maja juurde, Kaptah liitus temaga ning nad läksid laeva peale, et sõita Smürna sadamasse. Parukas (lk 113) parukat kasutades oli neil pead kiilakaks aetud, kuna see parandas karmi kliima tolerantsust ning vähendas täide levikut. Parukad tehti inimjuustest, lamba villast või taimekiududest. Need olid populaarsed, kallid ning nende eest kanti regulaarselt hoolt. Neile määriti peale erinevaid taime õlisid või loomade rasva. Peole minnes pandi vahatükk pähe, mis õhtu jooksul sulas ja eritas meeldivat lõhna. Egiptlastel oli enda pea pesemine kujunenud rituaaliks. parukad maeti surnukehaga koos, sest oli uskumus, et parukaid läheb peale surma vaja. Nii parukat kui ka päris juukseid oli tavaks
Abielunaised hakkasid katsetama uutmoodi soenguid nad punusid suurema osa oma juustest patsi ja keerasid selle ümber pea, osa juustest langes vabalt alla. Just selline soeng sai 15.sajandi lõpul Flandrias väga populaarseks. Mõnikord kähardati juukseid lokitangidega, aga enamasti olid soengud väga lihtsad ning dekoratiivsuse lisamine jäi peaehete ülesandeks. Kasutusel olid parukad ja valejuuksed, mida valmistati nii siidist kui ka inimjuustest. Parukatega kauplemiseks korraldati avalikke oksjoneid. Eelistatuimaks juuksevärviks oli ikka veel blond ning naised nägid selle saamiseks palju vaeva. Nüüd oli näha juba blondi erinevaid varjundeid kuldset, meevärvi, kollakaspruuni ja hallikat ning nende kombinatsioone. Juuste ilu nimel ei peetud paljuks isegi kuuvalguses kümblemist. 15.sajandi algaastail kandsid vanemad mehed habet, nooremad ja moekamad ajasid näo paljaks
Abielunaised hakkasid katsetama uutmoodi soenguid nad punusid suurema osa oma juustest patsi ja keerasid selle ümber pea, osa juustest langes vabalt alla. Just selline soeng sai 15.sajandi lõpul Flandrias väga populaarseks. Mõnikord kähardati juukseid lokitangidega, aga enamasti olid soengud väga lihtsad ning dekoratiivsuse lisamine jäi peaehete ülesandeks. Kasutusel olid parukad ja valejuuksed, mida valmistati nii siidist kui ka inimjuustest. Parukatega kauplemiseks korraldati avalikke oksjoneid. Eelistatuimaks juuksevärviks oli ikka veel blond ning naised nägid selle saamiseks palju vaeva. Nüüd oli näha juba blondi erinevaid varjundeid kuldset, meevärvi, kollakaspruuni ja hallikat ning nende kombinatsioone. Juuste ilu nimel ei peetud paljuks isegi kuuvalguses kümblemist. 15.sajandi algaastail kandsid vanemad mehed habet, nooremad ja moekamad ajasid näo paljaks
annaabi.ee 
