kirvelöökidega teise ilma saatnud. Svidrigailovi sarnaseid inimesi on kahjuks siin ilmas vist kõige rohkem. Järjest nooremad inimesed sooritavad kõige kurvemaid mõrvu- iseenda mõrvu. Kas neid rõhub siis samamoodi armastusest ilmajäämine? Võimalik. Kuid kindlasti pole see ainus tegur, mis sellise teoni viib. Siin on ilmselt ainsaks seletuseks saladused inimhinges. Dostojevski on väitnud, et saladus jääb saladuseks, kui tegemist on inimhingega. Ma olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, sest me ei suudaks iialgi oma lühikese elu jooksul lahti mõtestada teise inimese mõtteid, tegusid ja tema hinges peituvaid saladusi. Inimene on ja jääb suurimaks saladuseks.
välja terve rea sofisme ehk sõna väänamisi. Sarvik! - Kas sa oled kaotanud sarvi? (Ainult vastus ei või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama. Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA. Peaeesmärgiks oli näidata väitluspartneri mitte teadmist. Selleks mängis ta
Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell. Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale. Sündmustik ja plastilised karakterid muutuvad vähetähtsaks, neid asendab tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, just sellel pinnal sünnivad ka novelli käivitavad konfliktid. Tegelaste reageeringud ja käitumine ei vasta tavaloogikale, nende taga varjub inimloomuse varjatud keerukus. Inimhingega seotut võimendab loodus. Sümbolistliku kujutuslaadi süvenedes tiheneb ka seiste ja vastavuste võrgustik. Tuglas ja tema uusromantiline novell "Toome helbed", milles varjundirikka impressionismiga antakse edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse elamus, kaasamängijaks kevadest suve poole liikuv loodus. Katsetuslikum ja ebaühtlasem on "Jumala saar", ent smas on tegemist eriti huviäratava, oma aja meeleoludest ning
võimujanus, aga ka inimese armastust ja hingesuurust. Materiaalne maailm on nagu kõrvalnähtus. Kõik Dostojevski kurjategijad kahetsevad ja kannatavad, kahtlevad, piinlevad, loo lõppedes tegelaste tee alles algab. Dostojevski looming on hingestatud lõpmatu kaastundega inimese vastu, tal on valus ja kahju inimeslikest kannatusist. Ta on ise tutvunud nendega vanglates ja sunnitööl olles. Ainetöö eesmärgiks oli välja selgitada millise sihiga eksperimenteerib Dostojevski inimhingega. Vastuseks leian, et Dostojevski otsib elusaladust ja see peitub tema arvates inimestes. Kirjanikuna on Dostojevski suur mõtleja ja filosoof, tormav ja jõuline. Ta kannab teenitult vaimusangari nime maailma teiste suurmeeste hulgas. Ta teosed on kõik samalaadsed: palju tegelasi, keerukas faabula, enamasti linnamiljöö. Dostojevski armastusevahekorrad pole kaunid, perekonnaelu pole ilus, ta kujutab inimesi siis, kui on juba purunenud nende elu tavalised alusssambad.
Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell. Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale. Sündmustik ja plastilised karakterid muutuvad vähetähtsaks, neid asendab tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, just sellel pinnal sünnivad ka novelli käivitavad konfliktid. Tegelaste reageeringud ja käitumine ei vasta tavaloogikale, nende taga varjub inimloomuse varjatud keerukus. Inimhingega seotut võimendab loodus. Sümbolistliku kujutuslaadi süvenedes tiheneb ka seiste ja vastavuste võrgustik. Tuglas ja tema uusromantiline novell “Toome helbed”, milles varjundirikka impressionismiga antakse edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse elamus, kaasamängijaks kevadest suve poole liikuv loodus. Katsetuslikum ja ebaühtlasem on “Jumala saar”, samas on tegu eriti huviäratava, oma aja meeleoludest ning kunstiuuendustest kantud
tunnetusest, see on Jumala kord ja tõelisus. · Vaba ja patuta oli üksnes Aadam. · Jumalik substants koosneb kolmest isikust: Isast, · Kuna ta kiusatuna pattu langes on kõik inimesed pojast ja Pühast Vaimust, eksisteerides igas ühes osalised pärispatust. terviklikult. · Pärispatt antakse põlvkonnast põlvkonda edasi · Analoogia inimhingega (olemine, elu ja teadmine). seksuaalakti kaudu. · Loodu ja ajalisus · Patu palk on surm. · Kõige geniaalsemad mõtted leiame me · Jumal oma halastuses aga päästab inimese sellest Augustinuse aja probleemi käsitluses. surmast · Ta lähtub kristlikust seisukohast, et Jumal lõi · Tahtevabadus ja predestinatsioon maailma ei millestki vastavalt oma tahtele
annaabi.ee 
