käituma. Inimese organismid toimuvad närvisüsteemis 2 protsessi: närvirakk töötab, ei tööta erutus- ja pidurdusseisund. Need protsessid lähevad üksteisele üle pidevalt. · Abraham Maslow püramiiditeooria Inimesed käituvad vastavalt vajadustele. Kõige alumine osa (5.) püramiidis on füüsiline vajadus (seksuaalne, õhk). Järgmine on turvalisuse või kaitstuse vajadus inimene ei tunne oma elu ohus olevat, kui millegagi tegeleb. Kolmas aste on kuuluda erinevatesse inimgruppidesse, vajadus läbisaamisele ja suhtluse, armastuse järele. Vahepeal on tähtsuselt tunnustusprintsiip. Tähtsaim aste on on eneseteostusevajadus ehk ET, st et inimene ise oleks rahul, eriti loomadel. Üritatakse endast kõik anda, et parim olla. Kui inimese elu on ohus või on kriisi- ja sõjaolukord, on füüsiline vajadus tähtsaim näiteks kui on nälg, peab inimene selle enne rahuldama kui kaitstuse või kuuluvuse.
genotsiidi-tegevust rohkem kui ema Teresa Järjekindel relativist ei saa ka omaenda halastustööd. kultuuris parajasti kehtivaid printsiipe Tihtipeale kuulub inimene üheaegselt kritiseerida. erinevatesse inimgruppidesse (perekond, Ei ole võimalik rääkida moraalsest rahvusgrupp, usugrupp, riik, ühing jne), mis progressist, sest see eeldaks, et uusi võivad omada vastakaid moraale. moraaliprintsiipe on võimalik pidada
Kui Driss nägi meessoost ooperilauljat, kes nägi välja nagu elav puu, purskas ta naerma ning sobimatuid kommentaare esitama, segades sellega teisi pealtvaatajaid tema kõrval. Samuti erinevate maalide naeruvääristamised, millega ta kokku puutus. 18 2.4. Sotsialiseerimine Philippe ja tema hooldaja Driss olid väga erinevast seisusest inimesed ning samuti nad ka suhtlesid erinevatesse inimgruppidesse kuuluvate seltskondadega. Drissi peamisteks sõpradeks ning perekonnaliikmeteks olid materiaalselt mittekindlustatud inimesed, kes olid käitumiselt ning väärtustelt sarnased Drissiga. Philippe’i tutvusringkond oli intelligentne ning enamasti jõukast seisusest. Kui Driss asus elama oma hooldatava juurde, tuli tal igapäevaselt veeta aega ümbritsetud rikkuse ning heade elukommetega inimestega. Mingil hetkel, hakkas Driss
Sünnijärgsest perekonnast saadakse kaasa tarbimise ja kokkuhoiu printsiibid, suhtumine iseendasse ja teistesse, usulised tõekspidamised ning sotsiaalse elu põhimõtted. Ka siis, kui vanematega kontakteerumine on jäänud harvemaks, võib sünnijärgse perekonna mõju käitumisele olla märgatav. Eriti suur on see riikides, kus, vastavalt traditsioonidele, täiskasvanud lapsed elavad vanematega koos. Staatused ja rollid. Indiviid kuulub elu jooksul paljudesse inimgruppidesse klubid, sõbrad, töökaaslased. Neist igaühes võib tal olla erinev staatus ja roll. Staatus on inimese positsioon grupis, grupi poolt antav hinnang. Staatused reastuvad sõltuvalt grupi väärtushinnangute süsteemist. Mida kõrgem staatus, seda suuremad on selle kandja õigused. Iga staatus eeldab inimeselt kindlat käitumist, mis väljendub tema rollis. Rolli all mõeldakse normidega piiritle-tud käitumisviisi antud grupis. See väljendub kohustuste
1945. aastal sõja lõppedes jäid maailma valitsema kaks suurvõimu - Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. Võrreldes varasemate sõdadega, osales Teises maailmasõjas väga palju tsiviilelanikkonda. Samuti oli see sõda erinev selle poolest, et kadusid piirid sõjaväe ja tsiviilisikute vahel, mistõttu tsiviilohvrite arv oli peaaegu võrdne rindel võidelnud sõjaväelaste arvuga. Oluliseks põhjuseks sõja puhkemisel oli natsi Saksamaa suhtumine erinevatesse rassidesse ja inimgruppidesse (juudid, mustlased, homoseksualistid jt.), aga ka kommunistliku Venemaa soov – allutada kommunistlikule diktatuurile kogu Euroopa. N. Liidu välispoliitilise eesmärgi oli Stalin määranud ära ühe lausega: “Meie välispoliitika on selge ja lihtne – see taotleb kommunistliku diktatuuri maksmapanekut kogu maailmas.” Aastaid kestnud sõda sünnitas maailmale kaks täiesti uut tüüpi radikaalset relva: aatompommi ja suure tegevusraadiusega raketi
on odavamad ja mida nad ise kasutavad: maiustused, karastusjoogid, video- ja helikassetid. Vanemate nõuandeid võetakse kuulda kallimate ja funktsionaalselt keerukate toodete puhul (jalgrattad, kellad, pleierid). Sotsiaalset omaksvõttu tagavate kaupade ostmisel (koolikotid, üleriided, peakatted) muutuvad olulisteks infoallikateks ja mõjurühmadeks aga sõbrad ja klassikaaslased. Staatused ja rollid. Indiviid kuulub elu jooksul paljudesse inimgruppidesse – klubid, sõbrad, töökaaslased. Neist igaühes võib tal olla erinev staatus ja roll. Staatus on inimese positsioon grupis, grupi poolt antav hinnang. Staatused reastuvad sõltuvalt grupi väärtushinnangute süsteemist. Mida kõrgem staatus, seda suuremad on selle kandja õigused (Vadi, 1997: 217-218). Iga staatus eeldab inimeselt kindlat käitumist, mis väljendub tema rollis. Rolli all mõeldakse normidega piiritletud käitumisviisi antud grupis
kokkuleppelisel alusel. Kas sellised kokkuleppelised arusaamad on alati head ja eetilised? Näit. Tütarlaste ümberlõikamine (väliste suguelundite äralõikamine) Põhja-Aafrika piirkondades. Konventsionalismi probleemid Kui üldine moraalne mõõdupuu puudub, siis pole võimalik kritiseerida näiteks Hitleri genotsiidi-tegevust rohkem kui ema Teresa halastustööd. Tihtipeale kuulub inimene üheaegselt erinevatesse inimgruppidesse (perekond, rahvusgrupp, usugrupp, riik, ühing jne), mis võivad omada vastakaid moraale. Siis peab otsustama inimene isiklikult, mis on subjektivism sisuliselt moraali puudumine. Raskused relativismiga I · Järjekindel relativist ei saa teiste kultuuride seisukohti ja tavasid hinnata/kritiseerida. · Järjekindel relativist ei saa ka omaenda kultuuris parajasti kehtivaid printsiipe kritiseerida.
odavamad ja mida nad ise kasutavad: maiustused, karastusjoogid, video- ja helikassetid. Vanemate nõuandeid võetakse kuulda kallimate ja funktsionaalselt keerukate toodete puhul (jalgrattad, kellad, pleierid). Sotsiaalset omaksvõttu tagavate kaupade ostmisel (koolikotid, üleriided, peakatted) muutuvad olulisteks infoallikateks ja mõjurühmadeks aga sõbrad ja klassikaaslased. Staatused ja rollid. Indiviid kuulub elu jooksul paljudesse inimgruppidesse klubid, sõbrad, töökaaslased. Neist igaühes võib tal olla erinev staatus ja roll. Staatus on inimese positsioon grupis, grupi poolt antav hinnang. Staatused reastuvad sõltuvalt grupi väärtushinnangute süsteemist. Mida kõrgem staatus, seda suuremad on selle kandja õigused. Iga staatus eeldab inimeselt kindlat käitumist, mis väljendub tema rollis. Rolli all mõeldakse normidega piiritletud käitumisviisi antud grupis. See väljendub kohustuste ja