Ta kuumutas seda jooki spetsiaalsetes pudelites. Alkohol aurustub madalama temperatuuri juures kui vesi ja oma primitiivse destileerijaga oli ta esimene, kes puhta alkoholi eraldas. Sellega tegi ta edusamme nii mitmeski valdkonnas meditsiinis, kosmeetika- ja parfüümitootmises. Juba 13. sajandil kasutasid moslemid mehhaanilisi abivahendeid. 1206. aastal valminud raamat kirjeldab al-Jazari 50 erinevat mehaanilist seadet, mille hulgas oli inimesesarnane robot, mis serveerib teed. Teine aparaat kujutas endast nelja mehhaanilise muusikuga aparaati, mida kasutati meelelahutuseks. See oli programmeeritud mängima üle 50 erineva meloodia. Euroopasse on ka jõudnud Lähis-Ida päritoluga pille rahab ja lauto. Moslemid hakkasid 7. sajandil kasutama veskite jõuallikana tuult. See oli vajalik, nagu tänapäevalgi, vilja jahvatamiseks ja vee pumpamiseks, mida omakorda kasutati põldude niisutamiseks
Arutlus- üsikisiku, ettevõtja, riigi kui terviku vastuolu võimalused Üksikisik ehk indiviid, isik, kes on tavaliselt inimene või inimesesarnane psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olend, juriidilises tähenduses kas füüsiline isik ehk inimene või juriidiline isik. Üksikisiku huviks on vaesuse vähendamine, mis eeldab siis raha tagamist, õiglast maksupoliitikat ja riigitulude mõistlikku jaotamist. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad asjaolud nagu riigi majanduse olukord (stabiilsus/ebastabiilsus), riigi rahapoliitika (maksumäära ja rahakursi püsivus või muutumine) ning kaupade ja teenuste hindade muutmine
Epimetheusele kinkimiseks veetleva neiu; ühtlasi andsid jumalad talle laeka, millesse igaüks midagi halba pani, ning keelasid tal seda avada. Pandora avas laeka siiski ning sealt lendas välja hulk kahtlusi, muresid ja õnnetusi. Pandora laegas on kõigi õnnetuste ja murede allikas. Nümfid - kreeka usundis kauni noore naisena kujuteldud loodusvaimud Najaad- allikanümf Sileen- (meessoost nümf) vanem hobuse saba ja kapjadega inimesesarnane olend. ta esineb meelsasti üksi ja on huvitatud pigem veinist kui nümfidest. Kreeklased on tõenäoliselt neid kummalisi olendeid armastanud, sest on raske leida kreeka vaase, kus neid lõbusaid veidrikke poleks kujutatud. Paan algselt oli ilmselt Arkaadia karjastejumal. Temal on inimese keha, soku pea ja jäsemetega - ta on liiderlik kui sokk. Samas on ta kardetav oma vihas, ta võib halvata inimese ja loomi paanilise hirmuga.
olemasolu tõestamisest/ ümberlükkamisest, tema olemusest, samuti on religioonifilosoofias oluliseks teemaks kurjus ning selle eest vastutamine. 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on igavene, väljaspool aega ja ruumi eksisteeriv maailma loonud isiksus, kelle 3 tähtsamat omadust on kõikvõimsus, ülim tarkus ning ülim headus. Oluline on täheldada, et sellisena pole tema näol tegemist loodusjõu ega muu sarnasega, vaid ta on inimesesarnane eneseteadvusega olend, samuti iseloomustab teda sisemine konflikt kolm-jaotuse näol. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Jumala olemasolu tõestamiseks on 4 klassikalist tõestuseviisi, nt ontoloogiline tõstusviis, mida esindavad Canterbury Anselm (idee juurde täiuslikust olendist kuulub ka tema eksistents) ning Aquino Thomas (jumal on olemine ise). Jumala olemasolu võimalik tõestada kausaalselt, küsides, mis põhjustas asjade olemise st
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas.
Isegi paradiisiaias leiaks ta võimalusi äpardumiseks ja nutmiseks. · Angerjas( kahepalgeline) täna laotab vaiba sinu jalgade alla ja homme tõmbab ropsuga selle ära. Ta jätab sõbraliku ja aupakliku mulje, kuid reedab sind esimesel võimalusel. · Jõuluvanatseja kõigi meele järgi olla püüdev isik. Otsustusvõimetu. · Tarbija on sinu kõrval selle hetkeni, kuni sa talle vajalik oled. Ablas ja kaval inimesesarnane siga. Omakasu ajel unustab kõik muu siin ilmas. · Hirmuvalitseja meenutab krokodilli nagu suu avab on valmis sind alla neelama. Riiakas, konfliktne, jõhker, kasvatamatu, on alatu, sadistlik, kinnise loomuga. · Mannetu naljahammas on väsitav, nõder, ebameeldiv, tühine, taktitu, harimatu, jäme, tähelepanematu, pealiskaudne, lugupidamatu, lärmakas, pealetükkiv ja ümbritsevate suhtes ükskõikne isik. Kui ta seltskonnast lahkub, ohkavad kõik kergendatult.
Semiootiline mäng. Tegelikult ei ole maailm enam reaalsuse keskne. Baudrillardi sõnul elame me hüperreaalsuses. Simulaakrum: ideaalselt täiuslik koopia, millel ei ole originaali. Originaali ja koopiat ei ole võimalik üksteisest eristada. Eksisteerime selliste reaalsuse mudelite keskel, millelei ole enam allikat pärisreaalsusest. Heaks näiteks on turuloogika. Simulaakrumid mis põhinevad matkimisel. Mimesis ehk jäljendamismehaanika. Näeme utoopia ideed ilmnemas. Näeme, kuidas luuakse inimesesarnane olend. Stseen. Inimese analoog. Produktiivne simulaakrum. Nt mingi tehase loomine. See tehas mingil määral asendab inimest. Inimese ekvivalent. Industriaalajastu mudel. Informatsioonil põhinevad simulaakrumid. Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega. Lyotard S.F. Lyotard "Postmoderne olukord" - see on kust postmodernism sai oma akadeemilise baasi ja tunnustuse. Alapealkirjaks on teaduse kriis läänemaailmas
..“ Vaatamata traagilisusele, et kuningat pole enam, jääb lootus, et kui ta põrgust vabaneb, saabub taas. folkloristlik Kalevipoeg = negatiivne, põhitegevus on eri külade naiste tagaajamine, alkohol. Ta on nagu puhas instinkt, loodusjõud. Ambivalentne. Pole kuningas. Kreutzwaldi KP kannab eepose põhiideed. Oluline on eri tegelaste suhe KP-ga. Esitatakse sangarina. Ta loob maapinda. Ühelt poolt on loodushiid, teiselt inimesesarnane kangelane = vastuolu. Hiiglus tekitab küsimusi: kui ta on unikaalne, siis miks ei tundunud Saarepiiga teda ära. Kalevipoeg on põllumees (künnab põldu), linnu rajav lihtne kuningas. Põllumehe rolliga samastub lugeja. Ta on ka väejuht, sõjamees, aga pole tugev strateeg. KP on patrioot, aga mitte sõjaväe juht (võitleb puudega, siil annab mehemürakale nõu). KP-d juhivad võitluses sangariideaal ja vabadusearmastus. Ta on tänulik, hea – omadused, mis seonduvad rahval iseendaga