majanduslikud tingimused on erinevad. 5. Eesti loodusolud mõjutavad Eestit nii, et siin ei saa kasvatada palju valgust vajavaid taimi ning Eestin ei saa tegeleda näiteks autode tootmisega, kuna meil puudub vajalik tooraine. 6. Majandus jaotub kolmeks sektoriks: Primaarne (hankiv), Sekundaarne (töötlev), Tertsiaarne(teenindused jne.) 7. SKT kasut. et teada palju on riik aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahaliselt. Inimarenguindeksit kasut. et teada inimeste enda andmeid ( haridus+tervis) + SKT 8. Tootlikus näitab toodangu koguväärtust, mis on jagatud töötajate arvuga. 9. Spetsaliseeruvad näiteks tervishoid ja haridus. 10. Riigite arengutaset tööjõu jagunemises eri majandusharude vahel saab hinnata nii, et mida arenenud on riik, seda rohkem inimesi töötab kolmandas sektoris. 11. Eesti tähtsamad tööstusharud on: toiduainetetööstus, metsatööstus, energiatööstus. 12
võrreledes teistega suhteliselt väike. 0,395 - 0,511 Tabel 1: Regioonide inimarenguindeksi muutused 1975-2005 Allikas: The 2008 Human Development Report. · Minu riik (Saudi-Araabia) kuulub Araabia regiooni. · Saudi Araabia inimarenguindeks on kõrgem, kui kogu Araabia regioonil. 1975. Aastal oli inimarenguindeks 0,611 ja 2005. Aastal 0,812 sarnasel tasemel nagu Ladina-Ameerika ja Kariibi regioon. · Võrreldes Saudi Araabia ja Austria inimarenguindeksit, on Austria indeks 2005. Aastal kõrgem(0,944) ning Saudi Araabia madalam (0,777) · Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem. · Põhjendaks ilmselt rahvaarvuga. Saudi Araabia oli 2003. Aastal 26 400 000 inimest. Austrias on rahvaarvuks 8 000 000 inimest. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid
Selle näitaja suure arve põhjuseks võib olla seotud näiteks strateegiliste maavarade (nafta, maagaas, teemandid, kuld jne) tootmise, suure hulga turistide teenindamise või suuremate kuludega (nt kütmiseks, kuritegevuse vastu võitlemiseks jne). Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks on viimastel aastatel üha rohkem kasutatud inimarenguindeksit, mille kokkuvõte raportitena on jälgitavad kodulehel Human Development Reports http://hdr.undp.org/. Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides. Indeksi väärtus asub skaalal 01. 0 tähendab madalaimat ja 1 tähendab kõrgeimat võimalikku inimarengu taset. Inimarengu indeksi järgi jaotatati riigid kuni 2010
Selle näitaja suure arve põhjuseks võib olla seotud näiteks strateegiliste maavarade (nafta, maagaas, teemandid, kuld jne) tootmise, suure hulga turistide teenindamise või suuremate kuludega (nt kütmiseks, kuritegevuse vastu võitlemiseks jne). Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks on viimastel aastatel üha rohkem kasutatud inimarenguindeksit, mille kokkuvõte raportitena on jälgitavad kodulehel Human Development Reports http://hdr.undp.org/. Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides.Indeksi väärtus asub skaalal 01. 0 tähendab madalaimat ja 1 tähendab kõrgeimat võimalikku inimarengu taset.Inimarengu indeksi järgi jaotatati riigid kuni 2010
lahe põhjast. Leidub ka maagaasi. Linnadesse kerkib üha uusi ja uusi araabia ülikute losse ning lihtsad töölisedki elavad Araabia naftariikides jõukalt. Riigi arengutase · Saudi-Araabia kuulub Araabia regiooni. · Saudi Araabia inimarenguindeks on kõrgem, kui kogu Araabia regioonil. 1975. Aastal oli inimarenguindeks 0,611 ja 2005. Aastal 0,812 sarnasel tasemel nagu Ladina- Ameerika ja Kariibi regioon. · Võrreldes Saudi Araabia ja Austria inimarenguindeksit, on Austria indeks 2005. Aastal kõrgem(0,944) ning Saudi Araabia madalam (0,777) · Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem. · Põhjendaks ilmselt rahvaarvuga. Saudi Araabia oli 2003. Aastal 26 400 000 inimest. Austrias on rahvaarvuks 8 000 000 inimest. Inimarenguindeksi osakomponendid
Hitleri Saksamaa); moderniseerumine ei võrdu demokratiseerumisega, ehkki on üks teguritest; Moderniseerumisteooria alged: Lerner 1950ndate lõpul, käsitles protsessi algus linnastumisega, millele järgneb kirjaoskuse kasv ja seeläbi meedia olulisuse tõus; Lipset (1960) rõhutas sotsiaalseid tingimusi, väitis, et jõukamal rahval on suuremad šansid demokraatia väljakandmiseks; Diamond 1990ndail sidus demokratiseerumise majandusarenguga, ent pidas paremaks indikaatoriks inimarenguindeksit (SKT + õppurite osakaal + keskmine eluiga), arvas seejuures, et jõukamad ühiskonnad mitte ei liigu paratamatult demokraatiasse (vt. Araabia naftariigid) vaid kalduvad sinna tõenäolisemalt; 7. Demokratiseerumise põhjused: jõukus. Robert J. Barro; Samuel P. Huntington; Guillermo O’Donnell; Adam Przeworski jt. Käsitlesid jõukust mõjuna demokraatia vastupidavusele, mitte niivõrd tekkele; ohustatuimad on
annaabi.ee 
