Üldiselt tarvitusele võetud rahvusvaheliste reeglite järgi on need nimed ladina keeles. Liik Halljänes Lepus europaeus (Pall.) Liik Valgejänes Lepus timidus (L.) II ERIZOOLOOGIA Riik Ainuraksed (Protozoa) 1. Hõimkond Ainutuumsed (Plasmodroma) 1.1. Klass Viburloomad (Flagellata) 1.2. Klass Juurjalgsed (Rhizopoda) 1.3. Klass Eosloomad (Sporozoa) 2. Hõimkond Ripsmekandjad ehk infusoorid (Ciliophora) 2.1. Klass Ripsloomad (Ciliata) 2.2. Klass Imikloomad (Suctoria) Riik: Loomariik (Animalia ehk Zoa) Alamriik Kõrvalhulkraksed (Parazoa) 1. Hõimkond Käsnad (Spongia e. porifera) 1.1. Klass: Klaaskäsnad (Hexactinellida) 1.2. Klass: Lubikäsnad (Calcarea) 1.3. Klass: Päriskäsnad (Demospongiae) Alamriik Pärishulkraksed (Eumetazoa) 2. Hõimkond Ainuõõssed (Cnidaria) 2.1. Klass: Hüdraloomad (Hydrozoa) 2.2
Lisaks ka pektiini, hemitselluloosi Hemitsellulolüütilised - lagundavad hemitselluloosi Amülolüütilised - lagundavad tärklist, taluvad hästi madalat pH Proteolüütilised - lagundavad proteiine, palju proteiini pole mõtet sööta panna, sest bakterid kasutavad kõik selle ise ära. Suhkrut kasutavad bakterid - kasutavad monosahhariide ja disahhariide Hapet kasutavad - kasutavad laktaati, suktsinaati, malaati Ammoniaagi tootjad Vitamiinide sünteesijad Metaani tootjad Vatsa infusoorid aitavad toidumassi segada. Ainuraksed hoiavad bakterite arvukust kontrolli all > aeglustavad tärklise ja valgu lagundamist (talletavad oma organismis). Ainuraksed ei ole vatsa normaalseks talitluseks hädavajalikud. Seened lagundavad aeroobses keskkonnas ligniini. Kinnituvad ligniini külge ning lagundavad tselluloosi kiude. 26. Süsivesikute lõhustumine vatsas ja tekkivad produktid Lahustuvad suhkrud lagundatakse kõige kiiremini (tärklis seedub aeglasemalt).
roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja mikronukelus KLASS RIPSLOOMAD Kingloom, enamasti merevees, ka mage KLASS IMIKLOOMAD, ripsed vaid varasel argenust, kombitastega, toituvad teistest ripsloomadest. 1 RIIK LOOMARIIK Alamriik: KÕRVALHULKRAKSED HÕIMKOND KÄSNAD Puuduvad spetsiaalsed koed ja organid. Kaks rahukihti: väline dermaalkiht ja siemine gastraalkiht
ihtüoftirioosi tõrjel lubjaga. On teada, et ihtüoftiiriused ei talu vee pH järsku suurenemist 8,59,0ni. Vajalik lubjakogus tuleb eelnevalt lahustada. Vee läbivool tiigis suletakse ööpäevaks. Regulaarselt tuleb aga kindlasti määrata vee hapnikusisaldust. Soovitud tasemel peab vee pH tiigis hoidma 78 päeva. Selleks tuleb iga päev lisada tiigi sissevoolult vastav kogus eelnevalt lahustatud lupja. · Trihhodinoos Trihhodinoosi tekitajaks on infusoorid Trichodina perekonnast. Trihhodiinad on alustassi kujuga, läbimõõt 2575 mikromeetrit. Neil on hammastunud servaga kinnitusketas ning hobuserauakujuline tuum. Ripsmete abil liiguvad trihhodiinad kiiresti kala kehal ja ujuvad vees (joonis 46). Trihhodiinad paljunevad kalal lihtpooldu mise teel. Paljunemise kiirus sõltub igale liigile optimaalsest veetemperatuurist. Eesti tiigimajandeis on leitud trihhodiinasid 9 liiki. Trihhodiinad võivad elada peremeheta 12 päeva.
võrkmik, kiidekas, libedik. Vats: seal toimub segunemine, liigub ringi, gaasid eralduvad välja. Lõhustuda aitavad mikroobid. Lendlevad rasvhapped: 1) võihape äädikhape propioonhape Võrkmik: Võrkmiku kannud aitavad suurendada pinda ja segada. Kiidekas: Rasvad imenduvad, peenestumine ja liikumine. Libedik: mikroobide hävimine, valgu esmane lõhustumine. 57) Vatsaseede iseärasused, süsivesikute, valkude ja rasvade lõhustamisel tekkivad produktid, imendumine. Vatsa infusoorid aitavad toidumassi segada. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Vatsaseede produktideks on lenduvad rasvhapped. 58) Vatsa motoorika. 59.)Mäletsemise mehhanism ja füsioloogiline funktsioon. 60) Lindude seede iseärasused. Lindudel on näärmemagu ja lihasmagu 61) Toitainete kasutamine söömisjärgselt. toitainetega toimuv vahetult pärast seedet ja imendumist Maks - vahejaam Glükoos- glükogeen rasvhapped VLDL kujul rasvkoesse või lihastesse Aminohapped- 20% valgusünteesiks
propioonhape Võrkmik: Võrkmiku kannud aitavad suurendada pinda ja segada. Kiidekas: Rasvad imenduvad, peenestumine ja liikumine. Libedik: mikroobide hävimine, valgu esmane lõhustumine. 57) Vatsaseede iseärasused, süsivesikute, valkude ja rasvade lõhustamisel tekkivad produktid, imendumine. Vatsa mikrofloora lagundab tselluloosi ja hemitselluloodi, tärklist, suhkruid, valke ja rasvu, sünteesivad B-vitamiine. Mikrofloora sõltub täielikult looma poolt tarbitud söödast. Vatsa infusoorid aitavad toidumassi segada. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Vatsaseede produktideks on lenduvad rasvhapped. Süsivesikute seede vatsas lahustuvad suhkrud lagundatakse kõige kiiremini, tärklis aeglasemalt. Pektiin, tselluloos ja hemitselluloos fermenteeritakse tärklisest aeglasemalt. Lagundamise lõpp-produktideks on lenduvad rasvhapped ja CO2 Valkude seede proteiinid-> peptiidid-> aminohapped. Bakterite elutegevuse käigus aminohapete desamiinimine ja ammoniaagi teke
annaabi.ee 
