Alamklass=Subclassis: Prototheria (ürgimetajad) Selts=Ordo: Monotremata (ainupilulised) Alamklass=Subclassis: Theria (eluspoegijad) Infraklass=Infraclassis: Metatheria (kukrulised) Selts=Ordo: Didelphimorphia Selts=Ordo: Dasyuromorphia (opossumlased) (kukkurkärplased) Selts=Ordo: Diprotodontia (kaksieeshambulised) Infraklass=Infraclassis: Eutheria (pärisimetajad) Ülemselts=Superordo: Afrotheria Selts=Ordo: Tubulidentata Selts=Ordo: Macroscelidea (toruhambulised) (torukoonulised) Selts=Ordo: Hyracoidea Selts=Ordo: Proboscidea Selts=Ordo: Sirenia (küüniskabjalised) (londilised) (meriveiselised) Ülemselts=Superordo: Xenarthra
Kandlased (Tarsiidae) Karbusahvlased (Cebidae) Ööahvilised (Aotidae) (Pitheciidae) Ämblikahvilised (Atelidae) Pärdiklased (Cercopithecidae) Gibonlased (Hylobatidae) Inimahvlased (Hominidae) Esikloomaliste paiknevus Esikloomalised esinevad Lõuna-Aafrikas, Araabia poolsaarel, Lõuna-Ameerikas ning India ja Hiina lähistel, kuid neid võib ka näha Lõuna-Euroopas. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) Selts: Primaadid Kohastumused Osade ahvide küüneplaadid on muutunud kõverateks küünisteks, mis aitavad oksatest paremini kinni haarata. Ahvid, kes elavad vihmametsades liiguvad puudevahel haardsaba abiga. Toitumine Nad on peamiselt taimetoidulised ning nad eelistavad süüa puuvilju, lehti, õisi ja juuri. Paljude liikide menüüsse kuuluvad ka putukad või väikesed selgrootud. Enamikel Vana Maailma ahvilistel on põuetaskud, mis on
Tõenäoliselt polnud aeglased ja kohmakad olendid, vaid väledad ja aktiivsed. Sauruste seas oli nii herbivoore , kui ka karnivoore. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (Apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed. Brachiosaurus oli üks suurimatest maismaa saurustest. Ta oli 23 meetrine ja kaalus ligi 77 tonni. Sauruste süstemaatika: Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata Klass: Roomajad Sauropsida Alamklass: Diapsida Infraklass: Archosauromorpha Ülemselts: Dinosaurused Dinosauria Owen, 1842 Seltsid ja alamseltsid: Ornithischia Cerapoda Thyreophora Saurischia Sauropodomorpha Theropoda Lindude põlvnevus saurustest: Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Seda eeskätt 1860. aastal avastatud fossiili pärast, millel peale roomajale iseloomuliku kehaehituse olid suled. Seda hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx lithographica). Jaotatakse vaagnaluu ehituse järgi:
Liblikalised Kris Korn Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Tiibputukad (Pterygota) Infraklass: Uustiibsed (Neoptera) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Ehitus Pea Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud.
Tulevikus, kui võimalus avaneb, võiks seda teemat edasi uurida, näiteks Austraalias. Igasse liiki tuleb austusega suhtuda ja mitte seda hoolimatult hävitada. Muidu pole tulevastel põlvedel midagi imetleda. Sellest referaadist järeldub, et isegi kui asi näib lootusetuna, võib hoolikalt tegutsedes, siiski olukorda parandada. Lisa Klass: Imetajad (Mammalia) Alamklass: Eluspoegijad imetajad (Theria) Infraklass: Alamimetajad (Metatheria) Selts: Kukrulised (Marsupialia) Alamselts: Kaksieeshambulised (Diprodontidae) Sugukond: Koaalalised (Phascolarctidae) Koaala (phascolarctos cinerus) Kasutatud kirjandus Koaala, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4 köide lk 604. http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/koaala.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/koaala_nele.htm http://www.zone
16.3.8.2. Selts Kärsspealised 16.3.8.3. Selts Soomuselised 16.3.8.4. Selts Krokodillilised 16.3.8.5. Eesti roomajad 16.3.9. Klass Aves (linnud) 16.3.9.1. Ülemselts Pingviinilised 16.3.9.2. Ülemselts Uuduslõualised 16.3.9.3. Eesti linnud 16.3.10. Klass: Mammalia (imetajad) 16.3.10.1. Alamklass: Ürgimetajad (Prototheria) 16.3.10.2. Alamklass: Eluspoegijad imetajad (Theria) 16.3.10.2.1. Infraklass: Kukrulised (Metatheria) 16.3.10.2.2. Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) 16.3.10.2.2.1. Selts: Toruhambulised 16.3.10.2.2.2. Selts: Torukoonulised 16.3.10.2.2.3. Selts: Kuldmutid ja tenrekid 16.3.10.2.2.4. Selts: Küüniskabjalised 16.3.10.2.2.5. Selts: Londilised 16.3.10.2.2.6. Selts: Meriveiselised 16.3.10.2
igapäev saadakse aina uut ja huvitavat teada. Mingil põhjusel nad aga järsku surid välja, miks, seda ei tea veel keegi, aga kindlaid teooriaid on selle kohta olemas ning need ma panen oma referaati kirja. 3 Dinosaurused Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata Klass: Roomajad Sauropsida Alamklass: Diapsida Infraklass: Archosauromorpha Ülemselts: Dinosaurused Dinosauria [2] Dinosauruste üldiseloomustus Sõna "dinosaurus" võeti kasutusele aastal Sir Richard Owen'i poolt 1842 ja tuleneb kreeka sõnast (deinos), mis tähendab "kohutav, võimas, imeline" + (sauros), mis tähendab "sisalik". Pateoloogid on avastanud üle 500 perekonna ning üle 1000 liigi Dinosauruseid üle terve maailma.Suurimad dinosaurused olid üle 30 meetri pikad ja üle 15 meetri kõrged. Väikseimad
pinnaseelanikud – tugevate küünistega esikäpad, mandunud silmas, lühike karv ja saba vee-elanikud –mandunud karvkate, rasvkoerikas alusnahk, loivad, ujulestad õhuelanikud – eesjäsemetest tiivad, muutused skeletis ALAMKLASS ÜRGIMETAJAD nokkloom, sipelgasiil, nokissiil munejad nisade asemel näärmeväli sool lõpeb kloaagiga emastel puudub tupp ermoregulatsioon puudulik ALAMKLASS ELUSPOEGIJAD IMETAJAD INFRAKLASS: KUKRULISED virgiinia opossum, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat Arenenumad küljed: eluspoegijad emasloomadel olemas tupp hästi arenenud hammastik Madalamalt arenenud küljed: puudub platsenta nende emakad on lahus, vastavalt on ka kaks tuppe hambavahetus ainult eespurihammastel otsaju poolkerad alles nõrgalt arenenud Eritunnused: kukkur, kukruluud INFRAKLASS PÄRISIMETAJAD Progressiivsed tunnused: kloaak ja kukkur puuduvad, platsenta olemasolu, täielik
annaabi.ee 
