riikide ja rahvaste vahel, n. aktiivne kaubavahetus, õpilasvahetus, kultuurikontaktid, teadusprojektid. Oluline on eripära, omanäolisus. · Kuidas tutvustaksid Sina teistes riikides Eestit? III Digitaliseerumine e. IKT levik. See on valdkond, mis mõjutab arengut üha enam. See, kes valdab infot, on edukas. Riigid, kus telefon, arvuti, internet on inimestele kättesaamatud, jäävad paratamatult arengus maha. Digitaalne lõhe on kujunemas uueks sotsiaalseks lõheks. Nn. infovaesed on vaesemad ka sissetulekute, oskuste, suhtlusvõimaluste ja ühiskonnaellu kaasatuse poolest. Eesti kuulub selles valdkonnas maailma edukamate riikide hulka. IT areng võimaldab tõsta üldist haridustaset, maj. konkurentsivõimet, valitsemise efektiivsust, tagab ettevõtlikkuse, tõstab riskivalmidust, uute ideede teket. Samas toob see kaasa uut tüüpi kuritegevuse ning tõstatab probleeme inimõiguste valdkonnas. I 1970.-80
levikuga. Institutsiooniline Isiklik/Suhteline aspekt Sotsiaalsed Veel erineviad teoreetikuid, teadlasi Kuna infoühiskonna ideed on paelunud palju erinevaid teoreetikuid, siis on infotehnoloogiate arengus ja osatähtsuse tõusus näinud oma teooriatele TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon kinnitust väga erinevad teoreetikud. • Marksistid – uue kommunikatsioonitehnoloogiaga tuleb kaasa klassivõitlus – inforikkad ja infovaesed (David Hakkeni järgi on tegemist neofeodalismiga (1999)) • NeoMarksistid – kultuuritööstuse tugevdamine • Majandusteoreetikud – turuseadustest tuleneb see, kes kasutab arvutit, kes mitte • Weberiaanid – suureneb eristumine ja alasüsteemidesse jagunemine ja bürokraatia võim • Liberaalid näevad võimuvõitluse subjekti • Tehnoliigilised deterministid – kinnitus sellele, et masinad võtavad võimu Düstoopiad-utoopiad
vähendatakse saastet 50% võrra. Sotsiaalprobleemid: 1. Vaesus, nälg 2. Sõjad, terrorism 3. Põgenikud 4. Rahvasiku arvu kiire kasv 5. Inimõiguste rikkumised 6. Uimastite levik 7. Ebavõrdne ligipääs meditsiinile ja haridusele Internatsionaliseerumine St rahvusvahelistumine tihe läbikäimine riikide ja rahvaste vahel Majanduses kaubavahetus, väliskapital, ka hariduses noortevahetus, külalislektorid, teadusprojektid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule Digitaalne lõhe (infovaesed ja inforikkad riigid) Oht privaatsusele Mõju kultuurile Uut laadi töökohad ja nõuded haridusele Uued võimalused inimeste kaasamiseks Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid Muutuv julgeolekusituatsioon: II MS järel külm sõda, mis lõppes 1991 Pingelõdvendusperioodid NSV liit ja USA kärpisid vastastikku relvastust Islamifundamentalistide terrorism ja USA agressiivne välispoliitika Julgeolek sõltub: 1. Mõne suurriigi olukorra muutusest 2
internet ja arvutid on jätkuvalt luksusasjad, jäävad sotsiaalmajanduslikus arengus üha rohkem maha. Kui varem, külma sõja perioodil, ohustas maailma ideoloogiline lõhe, siis täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest, inforikastest ja infovaestest maadest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele (arvutile, kiirele ja kvaliteetsele telefonisidele, satelliit- ja kaabeltelevisioonile) juurdepääsu omavate ning mitteomavate inimeste vahel. Nn infovaesed on tihti vaesemad ka oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali (oskuste, suhtlusringi, kaasatuse) poolest. Viletsamad teadmised ja sissetulek ei võimalda omakorda elatustaset parandada või kasvõi maailmas ringi rännata. Nii kujuneb infotehnoloogilisest mahajäämusest omamoodi nõiaring, millest välja pääseda on väga raske. Suhtlusvahendite kiire levik ja uued leiutised suurendavad info kättesaadavust, kuid see ei toimu ühtmoodi kõikides maades
konkurents muudavad nad konkurentsivõimeliseks vaid odava tootmise teel. Digitaalne lõhe NÜÜDISAJA ÜKS SUUREMAID SOTSIAALSEID LÕHESID, MIS JAGAB INIMESED INFORIKASTEKS, KELLEL ON JUURDEPÄÄS MOODSATELE DIGITAALSETELE INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIVAHENDITELE, NING INFOVAESTEKS, KEL TAOLINE JUURDEPÄÄS PUUDUB; GLOBAALSES ULATUSES ERALDAB DIGITAALNE LÕHE ARENENUD RIIKE JA ARENGUMAID. Infovaesed on tihti vaesemad ka oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali (oskuste, suhtlusringi, kaasatuse) poolest. Viletsamad teadmised ja sissetulek ei võimalda oma elatustaset parandada. Kõrge arengutasemega riikides kasutab internetti umbes pool elanikkonnast, Araabia, Sahara Aafrika ja Lõuna-Aasia riikides vaid alla 1 %. Oluline vahe on ka hinnas kui USAs maksis internetiühendus 1 % kuu keskmisest palgast, siis Nepaalis kolme kuu töötasu!
IKT arengutaseme ja selle kättesaadavusega seostatakse tänapäeval nii progressi kui retsessi.Need riigid ,kus internet ,telefon ja arvutis on luksusasjad,jäävad sotsiaal-majanduslikus arengus ühe rohkem maha.Kui varem külma sõja perioodil,ohustas maailma ideoloogiline lõhe,siis täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele juurdepääsu omavate ja mitteomavate inimeste vahel.Nn infovaesed on tihti vaesemad ka oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali poolest.Viletsamad teadmised ja sissetulek ei võimalda omakorda elatustaset parandada või maailmas ringi rännata.Nii kujuneb infotehnoloogilisest mahajäämusest omamoodi nõiaring,millest välja pääseda on väga raske. Suhtlusvahendite kiire levik ja uued leiutised suurendavad info kättesaadavust,kuid see ei toimu ühtemoodi kõikides maades.Kõrge arengutasemega riikides kasutab internetti u
annaabi.ee 
