Harri Gellart 9.klass Ühiskond Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, sisaldudes näiteks Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 ja Eesti Vabariigi põhiseaduses. Viimase § 45 kohaselt: Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks
Samas vabaduste all võib mõelda ka kohustusi ja õigusi. Nende piirjooned on väga ähmased. Küsimus seisnebki selles, kas inimese vabadus 21. sajandil on müüt või tegelikkus. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Järelikult inimene võib kirjutada, rääkida ükskõik mida, mis ei le seaduste vastane . See on tegelikkus, kui vaadata ajakirjandust ja üldiselt meediat, siis seal kajastatakse igasugust infot. Ma ei saa öelda, et tsensuur on kõige parem variant, aga meediat peaks kontrollima. Kuna uudised on läinud ,,kollaseks". Enam ei ole objektiivsust. Pealkirjad ei vasta sisule. Sellele peaks kontroll olema.
Kõik valitsused, olgu need keskaegsed või tänapäevased, totalitaarsed, autoritaarsed või demokraatlikud, on kasutanud selle võimu muuta ja suunata rahva meelsust. Eesti vaikiva ajastu võimuorganid nõudsid isamaalisust ning valitsuse positiivses valguses näitamist. Nõukogude kord lubas meediasse võimalikult vähe infot välismaa kohta ning lõi illusiooni kommunismi perfektsusest. Isegi praegune "vaba" ühiskond ei salli täielikku infovabadust ja kriitikat. Nii üks või teine ajaleht on tegelikult mõne partei häälekandja ja vähegi haritud lugeja peaks selle läbi nägema. Täielikult erapooletuid allikaid on aga raske leida, sest tänapäeval dikteerib reeglid reklaam. Kes kõige rohkem maksab, selle meele järgi ollakse. Uudiste ja artiklite loomine on aeganõudev ning keeruline protsess. Pidevalt tuleb jälgida maailma sündmusi ja olla valmis seda kajastama võimalikult kiiresti. Internet on üks parimaid
Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 19 kohaselt on iga inimese põhiõigus arvamus- ja sõnavabadusele. See tähendab õigust häirimatult oma arvamusele kindlaks jääda ning õigus piiridest sõltumata kõigi massiteabekanalite kaudu infot hankida, vastu võtta ja levitada. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni(Eesti Vabariigi Põhiseadus §44 ja §45). Sõnavabadus ei ole piiramatu. Sõnavabadust ja õigust teabevabadusele saab piirata riigi julgeoleku huvides ja teiste isikute põhiõiguste ning ühiskonna üldiste huvide kaitseks. Kaitstud on riigisaladused, ärisaladused ja kohtupidamise erapooletus. Samuti ei ole lubatud vale ja laimu levitamine ning teiste isikute au ja väärikuse kallale kippumine, alandamine ja solvamine.
Majanduskriisi võimendasid rahvuskonfliktid, mis olid teravad, kohati iseegi väga verised. Nõukogude Liidu täielikku krahhi aitasid vältida vaid 4 lääneriikide rahalised toetused. Sotsiaalset katastroofi ja kodusõda tuumariigis NL-s ei võinud maailm endale lubada 5 Sisepoliitika Koos perestroikaga tuli ka mõiste glasnost ehk avalikustamine. Selle all mõeldi infovabadust, mis tegi teabe kättesaadavaks kõigile. Vähendati inimestele kehtestatud tsensuuri. Inimestele anti vähesel määral arvamuste vabadus, neil lubati ümber hinnata 20. sajandi ajaloosündmusi. Massiteabevahendid pidid jääma riigi kätte. Avalikustamine ei pidanud tähendama nõukoguliku sotsialismi aluste õõnestamist, tõi aga kohe Nõukogude rahvaste ja maailma avalikkuse ette uusi andmeid terrorist rahvaste suhtes, repressioonide
sisuline info, mis võib paljudele ebamugavust tekitada ning mida ei aktsepteerita, samuti ka subjektiivsed ja poliitilised arvamuseavaldused. Info levitamise moodustest on kaitstud peale sõna ka kõikvõimalikud muud viisid, nagu pilt, pantomiim, skulptuur. Oluline ei ole infokandja vaid info levitamine. Samamoodi ei ole vahet, kas infot levitatakse trükis, Internetis, televisiooni- või raadiosaates, filmi või kunstiteoses. Lisaks arvamus- ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada informatsiooni, mis on avalik. Sõnavabadust saab ka teatud juhtudel piirata. Nendeks on juhtumid, kus enda ideede ja arvamuste levitamine võib kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, tervist, au ja head nime või avalikkuse huve. Vabadusõiguste alla võib liigitada veel korrespondentsi puutumatuse, mis kujutab endas igaühe vabadust ilma segamiseta teiste isikutega infot vahetada. Riigil ei ole ilma seadusliku
250-300 miljardi rublani. · Ka põllumajanduse reformimise katsed sumbusid. 1986-1989 küpses NSV Liidus sügav majanduskriis. Seda võimendasid teravad, kohati väga verised rahvuskonfliktid, Tsernobõli tuumakatastroof 1986 jms. · Täielikku krahhi aitasid vältida vaid lääneriikide rahalised süstid. Sotsiaalset katastroofi ja kodusõda tuumariigis Venemaal ei võinud maailm endale lubada sisepoliitika · Avalikustamine selle all mõeldi infovabadust, teabe kättesaadavust kõigile, arvamuste vabadust, samuti 20. sajandi ajaloosündmuste ümberhindamist. Massiteabevahendid pidid jääma riigi kätte. Avalikustamine ei pidanud tähendama nõukoguliku sotsialismi aluste õõnestamist, tõi aga kohe Nõukogude rahvaste ja maailma avalikkuse ette uusi andmeid terrorist rahvaste suhtes, repressioonide tegelikust ulatusest, salakavalatest diplomaatilistest lepingutest, vägivallast
Nõukogude Liit hakkas otsima võimalusi suhete parandamist, kuid Reagan, nähes, et tema taktika toimib, tugevdas veelgi oma strateegia elluviimist. Gorbatsov seadis oma peamiseks ülesandeks majandusliku arengu kiirendamise. Selles tuli sotsialistlikku ühiskonda täiustada selle ümberkujundamise ehk perestroika abil majandusmuudatuste programm. Perestroika kõrvale ilmus glasnost ehk avalikustamine. Selle all mõeldi infovabadust, teabe kättesaadavust kõigile, arvamuste vabadust ning 20.sajandi ajaloosündmuste ümberhindamist. Kuna algatatud reformid oodatud tulemusi ei andnud, otsustas Gorbatsov alustada ulatuslikumaid poliitilisi reforme, eesmärgiga nõrgendada uuendustele vastu töötavat parteiaparaati. 1988 surus G läbi kava, mis nägi ette presidentaalse valimissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse Rahvasaadikute kongressi ning
annaabi.ee 
