kellelegi teisele. Sest on ju öeldud, et ühe õnn on teise õnnetus. See ei pruugi küll alati nii olla, aga ei või iial teada. Kui sa aga oma mõtted juba välja ütled, oleneb kõik nüüd suhtlemisviisist. Tänaval jalutades võib märgata palju rõõmsa näoilmega inimesi, kelle kohta võib öelda, et ta tundub olevat õnnelik. Usun, et ta on kindlasti ennast õnnelikuks mõelnud. Kui inimene on juba seesmiselt ennast positiivselt häälestanud, ei tundu väljast tulev infotulv ka nii negatiivsena. On ju osa inimesi, kes mõtlevad iga asja enda jaoks positiivseks, isegi siis, kui tegelikult on tegu negatiivse juhtumiga. Samuti on teine osa inimesi, kes mõtlevad iga asja negatiivseks, nad näevad alati asjades ainult halba, ka siis kui keegi proovib neid südamest õnnelikumaks teha. Ja on veel osa inimesi, kes võtavad siis asja nii ja naa, Kui neile tundub, et tegu on halva asjaga, teeb see neid õnnetuks või siis vastupidi.
Tegu pole tavapärase situatsiooniga ning võib olla seotud mõne kriisi üleelamisega või väljakutse kogemisega, mispuhul inimene on olnud sunnitud end muutma. Selle tulemusel inimene mitte ainult ei hakka oma elu teisiti nägema, kuid hakkab seda elama uues perspektiivis.5 Õppevorme on seega mitmeid. Kaasaegne haridussüsteem on aga keskendunud vaid ühele assimilatsioon mis, tänastel järeldustel, pole piisav laiahaardeliste teadmiste omandamiseks. Tänane tohutu infotulv takistab inimestel informatsiooni süvenemist6. Üks viis, kuidas inimesed toime tulevad, on luues eel-arusaamisi (pre-understandings) teemadest. Nagu ka stereotüüpide puhul, kui inimene mõne igapäevase teemaga kokku puutub, aktiveerub inimese eel-arusaam ning kõik omadused, mis sinna alla ei kuulu, jäävad tähelepanuta. Seda nimetab saksa sotsiaalpsühholoog Thomas Leithäuser igapäeva teadvuseks (everyday consciousness).
Inimene, kes aga seda siiski soovib, peab olema vaimult nii tugev, et ükski teadmine ei suuda seda mõjutada. Kindlasti on maailmas sarnaseid inimesi. Sellised inimesed peaksidki tegema kõike, mida nad saavad, et aidata inimkonda. See on emotsionaalselt väga raske, aga sellega tuleb tegeleda. Inimene, kes tunnistab endale et ta ei tea midagi, on saavutanud juba väga palju. Wagner jättis endast rumala roboti mulje, kes õpib ja kogeb, aga läbi ei tööta ja nii see infotulv kaobki. Tema eesmärgiks oli saada kõiketeadjaks. Fausti eesmärk oli aga saada teadmisi, et inimestele head teha. Nii ta lihtsalt on, et kellele rohkem (teadmisi) antakse, sellelt rohkem ka võetakse. Maailmas peab säilima tasakaal.
Väärtused moodustavad osa kultuusrist ja ilmnevad inimeste keele, kommunikatsiooni ja tegevuse kaudu. Kiiresti muutuvas maailmas astub varasemate väärtuste asemele uusi, eri ühiskondades eri viisil. Tõuseb väärtuste osatähtsus inimese käitumise ja otsuste mõjutajana. Muutused väärtushinnanguis näivad olevat globaalse iseloomuga, väärtuste kriisist räägitakse nii endistes heaoluriikides kui ka postsotsialistlikes maades. Tehnoloogia areng, massikommunikatsiooni mõju, infotulv ja sellest tulenev maailmapilt, vähemuste esiletõus ja rahvusvaheline migratsiooniliikumine annavad oma osa väärtuste ümberhindamisel (Toukomaa 1994). Väärtuste kriis ei tähenda siiski väärtuste puudumist, vaid paljusust (Merenheimo 1994). Nooruses omandab indiviid kultuuris valitsevad tegutsemisviisid, normid, hoiakud ja väärtused, mis võimaldavad tal saada ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks. Sellel
andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine. Üritan oma essees anda ülevaate interneti arengust tema algusaastatest ning tuua võimalikult palju erinevaid näiteid interneti headest ja halbadest külgedest. Püüan siduda oma
Neil ei ole tarvis millegi nimel vaeva näha ja seetõttu ei paku miski neile ka rahuldust. Niiviisi muutub elu mõttetuks. Külluslikkus toidab üksnes ihu ja selle hüvesid. - kirevad meediasündmused (mille on esile kutsunud üha suurenev tarbimine) tõrjuvad vaimsest keskkonnast välja ajaloolised ja mõtestatud seosed; meedia manipuleerib emotsioonidega - nende asemel on tohutu seostamatu infotulv - fantaasiamaailm- puhkuseks on teleka vaatamine, elataksegi justkui selles maailmas, puudub kontakt tegelikkusega, looduses ei käida, sporti ei tehta - ei suhtuta piisavalt tõsiselt ,,vaimsesse saastesse", mis on aga samasugune loodusvara nagu õhk ja vesi - müra, inimesed on hakanud vaikust võõrastama Mis on ,,tehniline sündmus" ja kuidas see mõjutab inimeste psüühikat?
3. Tulu- ja kulukontode sulgemine, suletakse kontodele, mis suletakse hiljem kasumi kontole; 4. Aastaaruande koostamine; 5. Uue aasta eelarve koostamine. 22 ENESEANALÜÜS Kohanemine uues keskkonnas ja uute ülesannetega oli üsna lihtne. Kiirelt hakkasin mõistma, et mul lasus suur vastutus oma töö osas. Praktika alguses oli juhendajale järele jõudmine üsna keeruline, sest infotulv oli väga suur, seda just eelkõige seetõttu, et programm oli võõras ja iga päev oli palju erinevaid ülesandeid täitmiseks. Programmi selgeks õppimine ei olnud küll väga keeruline, aga oli aeganõudev. Kuna programm on eestikeelne, siis see muutis õppimise lihtsamaks. Väga tähtis asjaolu praktikas oli see, et koostöö juhendajaga ja raamatupidajaga sujus hästi ning probleeme suhtlusel ja üksteisemõistmisel ei esinenud.
annaabi.ee 
